Tammeka pakatab päris enda nooruslikust jõust, kuid juubelihooajal on oma "aga"
Tartu Tammeka naiskonna asjapulkade jutust ei kuule poolt toonigi murenooti. Isegi kui see seal on, siis kaob see lakkamatu optimismi ja tuhina taha ära. Nagu ikka, siis on sinistes (ja mõnikord ka valgetes) särkides pallivad naised ikka ja jälle maksimumi välja pigistanud.
Jutuots läheb lahti küsimusega, kuidas möödus naiste ettevalmistusperiood. Tammeka peatreeneri Sirje Roopsi sõnul hästi, võttes arvesse nii jätkuvalt mäslevat koroonaviirust kui ka janti Tartu jalgpallihalli ümber. Meenutuseks, et hall pidavat püsti olema juba eelmise aasta lõpus, kuid reaalsuses treeniti terve talv palja taeva all.
Naiskonna kapten Rahel Repkini sõnul alustati esialgu põhja ladumisega ning kui plats oli jääs või lund täis, siis tehti spordihallis jooksu- ja jõutrenne. "Kuna hooajani oli tollel hetkel veel palju aega, siis see väga mängijaid ei mõjutanud. Pigem kui me jooksurajal juba kuuendat trenni tegime, hakkas see vaimselt neile mõjuma, aga siis saime kohe tagasi väljakule," meenutab Roops ka keerulisemaid aegu.
Teisalt tunnistasid mõlemad naised, et ega säärane asjade käik enam üllatav pole - Eestis sajabki lund ning väljakud kipuvad ära jäätuma. "See, et me mõni nädal väljaku peale ei saagi minna, sest on libe, on meie jaoks mingil määral, kurb öelda, aga normaalsus," pole olukorda Roopsi arvates ilustada mõtet.
"Kui me nüüd veebruari lõpus ja märtsis oleme rohkem palliga tegutsenud, siis just hakkas meeste hooaeg ka ja väljakud on nüüd korras. Tingimuste taha seekord midagi ei tohiks jääda," on kokkuvõte siiski helgem. Sealjuures loodab Roops, et järgmisel talvel saab värskelt püsti pandud halli ka.
Helgematel nootidel jätkates sõnab Roops, et suurt põntsu pole pannud ka ei koroonaviirus ega vigastused. Üksikuid pausitajaid on olnud, kuid suures plaanis on töö kogu aeg käinud. Ainus pikemalt väljas olev pallur on ründaja Kirkeliis Lillemets, kes käis põlveopil ning peaks eeldatavasti olema mänguvormis jaanipäeva paiku.
Noored on Tammeka nägu
2005. aastal sündinud Lillemetsa kõrval on Tammekas teisigi talendikaid noori, kellele aina enam vastutust antakse. Sama aastanumber on ka väravat valvaval Lisette Tederil, kes sai mullu kirja kaks kõrgliigamadinat. Kuna endine esivaht Maria Sootak on mängijaputsad varna riputanud ning suundunud valitsevale Eesti meistrile tarkusi jagama, siis peakski just Teder tema kohale astuma.
Noorteklassist on esindusnaiskonna kandadele astumas kokku kaheksa seni pigem tagaplaanile jäänud pallurit. "Nendest kaheksast kaks on meie U17 väravavahid (Teder ja 2007. aastal sündinud Hanna Pihu – L. J.), kes on tegelikult üllatavalt hästi selle keskkonnaga toime tulnud ja mängudes ka väga hästi hakkama saanud. Kui me algselt mõtlesime, et äkki on natuke suur samm nende jaoks, siis praegu nad üritavad väga jõudsalt treenerile vastupidist väita platsi peal tegutsedes. Seda on rõõm näha," sõnab Roops siira entusiasmiga.
Ja seda ka põhjendatult, sest väravavahtide osakond on Tammeka naiskonnas mitmetel aastatel erilist tähelepanu saanud. Näiteks ka Sootak jõudis postide vahele tänu sellele, et kedagi teist sinna saata lihtsalt polnud. 2015. aastal korraldati koguni konkurss leidmaks uut väravavahti ning toona värvati oma ridadesse Ragnar Klavani õde Diana.
"Nüüd on esimesed oma kasvandikud peale tulemas, kes ei ole seal sunniviisiliselt või missioonitundest, vaid nad päriselt tahavad ka väravas mängida. See tundub võib-olla väike asi, aga meie jaoks on ikkagi suur samm edasi," toonitab Roops.
Kuigi noori tuleb kõvasti peale, siis on omaette ettevõtmine ka nende esindusnaiskonda sulatamine. Taliturniiri mängudel saadi hulgaliselt katsetada ning tasuks kaks kaotust ja võit. Samas nagu ikka, siis suuri järeldusi kohe tegema ei tõtatud. Roopsi arvates tuleb arvestada sellega, et kuigi U17 tasandilt tõusnud tüdrukud on koos saanud mängida mitmeid aastaid, samamoodi ka naiskond, siis grupi peab saama omavahel toimima. Kompott pidavat aga päris hea olema.
Ka Repkini meelest on lähtekoht korralik ning võistkonnasisene konkurents on silmnähtavalt tõusnud. "See hooaeg tuleb heas mõttes raske, aga ma arvan, et meil on väga potentsiaalikas võistkond just sellepärast, et noori tuleb nii palju peale. Nad kõik on algusest peale meie klubis kasvanud ja ühise eesmärgi peal väljas. Teavad, mis meie stiil on," kirjeldab kapten.
Tammeka naiskonna tänast olemust kirjeldades usubki Repkin, et tugevus peitub järelkasvus. "Praegu trennis käivad lapsed näevad, missugune on esindusnaiskond, ja mõtlevad, et nad tahaks sinna kunagi saada. Ehtsad näited on sellest praegu olemas – Grete Kraus, Marie Kiivit ja Kirkeliis Lillemets – nemad olid nendes lastegruppides, käisid mänge vaatamas, olid pallitüdrukud ja nende eesmärk oligi esindusnaiskonda saada. Ja nüüd nad on siin."
Statistika on karm, kuid ees ootab juubelihooaeg
Seesugune asjade liikumine ongi Repkini hinnangul üleüldse naiste Meistriliiga arengule kaasa aidanud. Kuna tüdrukud jõuavad jalgpallitrenni varemas eas, siis esindusnaiskonda jõudvad noored on aina paremal tasemel.
Sealt sabast kinni võttes, Roops peab tänavuse Meistriliiga hooaja märksõnaks nooruslikkust. "Vaadates üldse liigat, siis ma julgen väita, et see on läbi aegade kõige noorem naiste Meistriliiga. Nüüd päriselt ongi põnev!" käib ta välja ühe oma lemmikuima fraasi, mille tõepärasus sel aastal paika võiks pidada.
Rääkides konkreetsemalt kõrgseltskonnakaaslastest, siis usub Roops, et peamised konkurendid püsivad suuresti samad. "Ma arvan, et see kollane värv on see, kellega me see aasta rohkem peame mängima," lähevad samasse patta JK Viljandi Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN, Põlva FC Lootos ning Pärnu JK Vaprus.
"Need lahingud on nii tasavägised. Kunagi ei tea, kuidas mäng Viljandi või Põlvaga minna võib. Need on sellised, et kes on sel päeval paremas hoos, kas võidab või lööb rohkem väravaid," lahkab Repkin. Näiteks Viljandi Tulevik võttis mulluses avamatšis 1:0 võidu, kahes järgmises madinas jäid tartlased sama skooriga peale. Lõppmadinas panid mulgid oma paremuse koguni 4:1 maksma.
Eelmisel aastal Esiliigas puhta töö teinud JK Tabasalus näeb Roops aga pisut enamat. "Minu arvates selle aasta üllataja võiks olla Tabasalu. Ei taha nendele noortele mängijatele küll väga mingit pinget peale panna, aga minu jaoks on tegemist väga huvitava võistkonnaga."
Kusjuures 2020. aaasta lõpus mängitigi Tabasaluga üleminekumänge, kus saatis tartlasi kokkuvõttes 3:0 edu. Ka lõppenud hooajal pidanuks eelviimasel pulgal lõpetanud Tammekat sarnane saatus ootama, kuid koroonaviirusest tingitud vangerduste tõttu üleminekumänge ei peetud. Niisiis on Roopsi tänavused kalkulatsioonid kõrgliigast välja langeja osas järgnevad: "Statistiliselt peaksid need olema meie, aga vaatame, mis see aeg toob."
Säärane asjade käik oleks Tammeka naiskonna korralikku ajaloopagasit arvestades tagasilöök, sest naiskond jooksis esimest korda väljakule 2003. aastal ja seda on tehtud järjepidevalt sellest ajast saadik.
"Peaksime alustama 20. hooaega Meistriliigas - üsna korralik seljakott on kaasas. Ehk siis, kui välja langed, on lisaks veel natuke rohkem kaotada," tõdeb Roops, kes lisab, et noortele mängijatele on selline väike lisasurve peale pandud. "Tahaks ikka selle 20. hooaja püsima jääda – see on meie eesmärk."
Kes aga karika enda kappi viib? Kui Repkin käib välja, et keegi neist, kes oli ka mullu tipus, siis lisaks naiste koondist tüüriv Roops jääb poliitiliselt korrektseks: "See, kes saab kõige rohkem punkte!"
Tartu JK Tammeka
Peatreener: Sirje Roops
Abitreener ja väravavahtide treener: Kevin Krünvald
Füsioterapeut: Hannagret Luks
Kapten: Rahel Repkin
Eelarve: 40 000 eurot
Duubelvõistkond: Tartu JK Tammeka II (Esiliiga)
Koduväljak: Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
Naiskonna värvid: sinine ja valge
Koduleht: jktammeka.ee
Esimene mäng: 16. aprillil kell 12.30 vs. Tallinna FC Flora (Sportland Arenal)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 29. mail kell 12.00 vs. Põlva FC Lootos (Põlva Lootospargis)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Lisette Teder, Hanna Pihu.
Kaitsjad: Carmen Kaidi Jõeleht, Annegret Kala, Eva-Maria Niit, Rahel Repkin, Carmen Tiivel, Kirke Tšikanov, Maaria Õun
Poolkaitsjad ja ründajad: Carola Erik, Kaisa Kamenik, Grete Kraus, Anna Maria Mets, Aleksandra Orlova, Kreete Õun, Hanna Haljasorg, Marie Kiivit, Kirkeliis Lillemets, Wanda Prost, Anna-Martha Reino
Hooajaeelsed mängud:
27.02. JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (ML) – Tartu JK Tammeka 3:2 (Reino, Orlova)
05.03. JK Tallinna Kalev II (EL) – Tartu JK Tammeka 2:1 (Kiivit)
12.03. Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos (ML) 2:1 (Repkin, K. Õun)
Võit; kaotus.
Lisaks toimus veebruarikuus ka karikavõistluste 1/8-finaal.
12.02. Saku Sporting II (EL) – Tartu JK Tammeka 2:2 (Tšikanov, Mets) (võit penaltiseerias)
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta