Üleminekumängudel läbi põlenud Viimsi õppis vigadest ning sihib algaval hooajal vähemalt sama kõrgele
Eelmisel hooajal Esiliigas teisena lõpetanud ning üleminekumängudel Tartu Tammekale suurelt kaotanud Viimsi JK võib toonase tulemusega rahul olla – tehti ikkagi klubi ajaloo parim hooaeg. Tänavu soovivad viimsikad olla vähemalt sama head kui mullu, aga selleks tuleb tehtud vead parandada.
2023. aastal Esiliigas 71 punktiga lõpetanud Viimsi kaotas liigahooajal seitse ja viigistas kaheksa mängu. Nad olid omavaheliste vastasseisude lõikes üle üheksast meeskonnast. Ainsana ei saadud hakkama pika puuga meistriks kroonitud Nõmme Unitediga, kes tõusis Premium liigasse.
Ka Viimsil oli võimalus ronida kõrgseltskonda, selleks tuli üleminekumängudel seljatada Tammeka. Avalahing Sportland Arenal tõotas tulla põnev, sest tartlased teenisid viimase ringiga vaid kolm võidupunkti ja needki saadi viimase vooru otsustavast mängust Harju JK Laagri vastu – Viimsi variandid näisid reaalsed.
Aga Taaralinna mehed näitasid juba esimese 45 minutiga, et nii need asjad ei käi – vaheajaks oli Viimsi 0:2 maas. Lõpuvile kõlades seisis tablool veel valusam vaatepilti – Viimsi null, Tammeka viis. "Põlesime natukene läbi," tõdes klubi tegevjuht Martin Reim Soccernet.ee-le.
Premium liigas Nõmme Kalju, Tallinna Levadia, Paide Linnameeskonna, FC Viljandi ja Sillamäe Kalevi eest kokku 200 mängu pidanud poolkaitsja Janar Toomet (34), kes on uuest hooajast ka mängijate individuaalne treener ja nõustaja, oli Reimiga nõus. "Nägime, kui palju võivad pisikesed detailid maksma minna – vastane kasutab isegi kõige väiksemad eksimused ära," lisas Viimsiga 2022. aastal liitunud Toomet. "Aga pärast esimest mängu, kus kaotasime 0:5, olid kõik ühel meelel, et mängime võõrsil sama julgelt ja proovima vastast nõelata. Väga positiivne oli näha, kuidas mängijad kaotusele reageerisid."
Mainitud reaktsiooni nägi iga inimhing, kes vaatas Tartus toimunud madinat, sest Viimsi oli südikas, läks avapoolajal isegi juhtima ning mängis lõpuks 1:1 viiki. Kuigi tulemuslikult ei tähendanud viik midagi, sest kokkuvõttes kaotati 1:6, näitas meeskond, et suudab mängida küll.
Nii Reim kui Toomet jäid kokkuvõttes hooajaga rahule. Viimane tõi eraldi välja ka Tipneri karikavõistlused, kus Viimsi kohtub kevadel veerandfinaalis Esiliiga B-s palliva Läänemaa JK-ga. Sinna jõudmiseks seljatati Esiliigasse kuuluv FC Tallinn ja mullu Premium liigas seitsmendana lõpetanud Narva Trans. "Emotsioonid kõrvale jättes võib rahule jääda, sest tegime klubi ajaloo parima hooaja ning lülitasime karikas välja Premium liiga klubi," sõnas viiekordne internatsionaal Toomet. "Näitasime, et kui teeme oma asja võimalikult hästi, suudame ka suuri võistkondi võita."
Mängiv treener siiski tunnistas, et Viimsi ei teinud alati oma ära. "Maksime kooliraha," tõdes ta. "On mänge – peamiselt viigid ja kaotused Nõmme Unitedi vastu (kusjuures viimane omvaheline matš jäi 0:0, aga United lõpetas mängu üheksakesi – M. S.) –, millest oleme õppinud. Pean silmas pisikesi detaile, näiteks momentide realiseerimist. Oleme üsna noor võistkond ning olen kõrvalt vaadates märganud, kuidas noored üpris lühikese ajaga teevad arengus suuri samme. Aga arengu eelduseks on tugev igapäevane töö."
Trennide kvaliteet on varasemaga võrreldes paranenud
Viimsi alustas trennidega jaanuari alguses, nädalas on viis trenni pluss mäng. Toometi sõnul on trennikvaliteet kahe hooaja vahel paranenud ning muutunud stabiilsemaks. "Ilmselt on see aidanud noorte arengule kaasa," ütles ta. "Kõik eeldused on loodud, et olla algaval hooajal paremad kui mullu."
Mis on kvaliteedi tõusu taga? Toometi hinnangul on küsimusele mitu vastust: esiteks on mängijad tänu eelmise hooaja edule rohkem motiveeritud; teiseks lisandub klubi noortetöö tulemusel iga aasta mitu asjalikku noormängijat, kes tõstavad sisemist konkurentsi ning kolmandaks on lõviosa trennidest toimunud Eesti Jalgpalli Liidu hallis.
Toomet ütles, et trennides pööratakse palju tähelepanu palliga mängule. "Oleme varem olnud hästi raske vastane, eriti just pallita mängus," selgitas ta. "Oleme suutnud nii Esiliiga kui Premium liiga klubide mängu ära rikkuda. Uuel hooajal tahame juurde panna palliga mängus ja kontrollida tempot – et ka selles osas tekitada teistele peavalu."
Viimsi piirdus hooaja eel nelja treeningmänguga, kõik peeti Liivimaa Taliliiga C-tasandi raames Läti esiliigaklubidega. Saldoks jäi kaks võitu (2:1 Super Nova ja 3:2 Albertsi üle) ja kaks kaotust (1:2 nii Skanstesele kui Riga FC duublile). Toomet andis mängudele koondhindeks 4+.
"Suhtumine platsil oli hea ning saime juurutada trennis harjutatut," ütles ta. "Samas oleme meeskond, kes mängib alati tulemusele – meile meeldib võita. Oleme mingil põhjusel lasknud endale palju väravaid lüüa, aga õnneks saame seda suhteliselt kiiresti parandada, sest pigem olid vastaste tabamused seotud meie keskendumisega. Proovime hooaja eel mõttelaadi korda saada ja punktimängudeks valmis olla."
Konkurents on tihedam, aga eesmärk jääb samaks
Esiliigas mängib tänavu – nagu ikka – kümme meeskonda. Duubelmeeskondadest on esindatud Paide U21, Flora U21 ja Levadia U21, Iseseisvatest klubidest on lisaks Viimsile võistlustules FC Elva, mullu Esiliiga B võitnud Tartu Welco, JK Tabasalu, Premium liigast välja kukkunud Harju JK Laagri ja FC Tallinn. Loetelu viimane on Toometi arvates eriti ohtlik.
"Tundub, et Esiliiga saab sel aastal olema hästi põnev, iseseisvad klubid on kõik ühtlase tasemega," sõnas Toomet. "Kõikidega tuleb kõva andmine, sealhulgas ka duublitega, sest nad on hästi komplekteeritud. Welco on põnev klubi, keda ei saa alahinnata. Elva koduväljak on meile aastate jooksul negatiivses mõttes tuttavaks saanud. Tabasalus tehakse head noortetööd – sealt tuleb kogu aeg peale tehniliselt osavaid ja füüsiliselt tugevaid mängijaid."
Ta jätkas: "Kokkuvõttes usun ja loodan, et kõik tiimid on kogu hooaja vältel konkurentsis, sest tugev keskkond valmistab hästi ette Premium liigaks ja üleminekumängudeks."
Tegevjuht Reim teatas, et eesmärk on Esiliiga võita. "Pole vahet, mis liigat mängime. Iga aasta soovime võidelda võidu peale – väiksema sihiga pole mõtet mängima minnagi," ütles 157 koondisemängu pidanud Eesti rekordinternatsionaal.
Toomet lisas, et soovitakse lõpetada tipus, minimaalselt tabeli ülemises pooles. Samuti ootab ta head hoogu karikavõistlustel. "Tahaks uuel aastal samamoodi elevust tekitada, aga eelistatult koduseinte vahel, et pakkuda kogukonnale head võitlust ja vaatemängu," lausus poolkaitsja.
Viimsi säilitas kahe hooaja vahel suure osa tuumikust. Klubist lahkus kaks meest: kaitsja Rasmus Kala liitus Welcoga, poolkaitsja Sander Tovstik siirdus Tallinna Florasse, kus on hooaja eel esindanud nii esindus- kui duubelmeeskonda. Juurde toodi endine viimsikas, Premium liigas 83 matši pidanud keskkaitsja Markus Allast, kes mängis eelmisel aastal kõrgliigas Kuressaare eest.
Kuigi Viimsi peab vähemalt esimestes mängudes hakkama saama nelja vigastatud meheta – praegu on katki kaitsjad Martin Jälle ja Rasmus Lode, varuväravavaht Cristopher Lahe ning ründaja Ken-Marten Tammeveski –, siis Toomet usub, et meeskonnal on Esiliiga jaoks piisavalt pikk ja kvaliteetne pink. "Eelmisel aastal oli tuumik üpris õhuke, aga nüüd on sügavus täitsa okei," lausus ta.
Viimsi JK
Peatreener: Ivo Lehtmets
Abitreener: Arli Salm
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Mängiv individuaaltreener: Janar Toomet
Füsioterapeut: Mark Vilenski
Füüsilise ettevalmistuse treener: Raul Jerva
Kapten: Karl Erich Kaljuvere
EJL-i stipendiaadid: täiendamisel
Eelarve: umbes 900 000 eurot (kogu klubi)
Duubelvõistkond: Viimsi JK II (II liiga põhi/ida piirkond)
Koduväljak: Viimsi staadion
Meeskonna värvid: must, valge ja punane
Koduleht: mrjk.ee
Esimene mäng (ühtlasi Soccernet.ee telemäng): 2. märtsil kell 17.00 vs. Harju JK Laagri (Laagri kunstmurustaadionil)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Rasmus Armas, Cristopher Lahe, Gregor Vigla.
Kaitsjad: Oskar Jõgi, Markus Allast, Robert Laidvee, Rasmus Lode, Aleksander Ojamets, Markus Valkna, Oscar Ollik, Markus Kasemaa Jarl, Martin Jälle.
Poolkaitsjad: Karl Erich Kaljuvere, Mihkel Jürimäe, Johannes Theodor Kollist, Nevil Krimm, Johann Kõre, Joonas Luts, Janar Toomet, Roden Vahe, Rasmus Laidvee, Oliver Vaks, Rassel-Rait Rumma.
Ründajad: Gregor Lehtmets, Karl Mägi, Oskar Mägi, Ken-Marten Tammeveski.
Eeldatav algkoosseis:
Talvised üleminekud:
Sisse:
Markus Allast (kaitsja, FC Kuressaarest) liitus klubiga.
Välja:
Sander Tovstik (poolkaitsja) liitus Floraga.
Rasmus Kala (kaitsja) liitus JK Welcoga.
Hooajaeelsed mängud:
04.02. Viimsi JK - SK Super Nova (LT) 2:1 (Krimm, Vahe)
10.02. Skanstes SK (LT) - Viimsi JK 2:1 (Rasmus Laidvee)
17.02. Viimsi JK - JDFS Alberts (LT) 3:2 (Karl Mägi, Krimm, Lehtmets)
23.02. FC Riga-2 (LT) - Viimsi JK 2:1 (Lehtmets)
LT - Läti esiliiga; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta