Järvamaa esindusklubi Paide Linnameeskond on kaks aastat järjest Premium liigas esikolmikus lõpetanud. Kahe hooaja vahel on meeskonnas uued tuuled, aga eesmärgid endiselt kõrged.
Paide Linnameeskond teatas mullu novembris, et viimased viis aastat meeskonda juhendanud, klubile Premium liigas hõbe- (2020) ja pronksmedali (2021) saavutanud Vjatšeslav Zahovaiko uuel hooajal ametis ei jätka. Järgmisel päeval kaotati Zahovaiko käe all Tallinna Florale ja liigahooaja viimases voorus alistati Erki Kesküla juhendamisel Nõmme Kalju.
"Oleme viimase viie aasta jooksul viinud ellu olulise peatüki klubi strateegias, arendanud nii klubi organisatoorset võimekust kui teinud olulise arengu ka esindusmeeskonna näol. Kui Meelis Rooba juhtimisel sai Paidest vaieldamatult parim amatöörvõistkond, siis Slava ülesandeks sai viia Paide Premium liiga tippu. Täna, viis aastat hiljem võime öelda, et see missioon on edukalt ellu viidud," sõnas Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe 27. novembril avaldatud pressiteates.
6. detsembril saabus aga teade, et Paide peatreenerina asub tööle Karel Voolaid, kes on viimastel aastatel juhendanud erinevaid noortekoondiseid, aga ka rahvusmeeskonda. Eesti meistriliigas on ta olnud Nõmme Kalju eesotsas, aga sellest on rohkem kui kümme aastat möödas. "Ma ei anna pead, aga äkki oli viimane mäng võõrsil Sillamäe vastu," üritas Voolaid meenutada.
Voolaid nimetati Kalju peatreeneriks 18. mail 2010 ja vahetati sama aasta 31. augustil Igor Prinsi vastu välja. Ta juhendas Kaljut selle aja jooksul 19 mängus, neist viimane oli võit Viljandi üle, aga sellele eelnes kaotus Sillamäe Kalevilt. "Ma mäletan, et kui Sillamäel kaotasime, siis mingisugune kirves seal kukkus ja järgmine mäng otsust enam ei muutnud," sõnas Voolaid, aga lisas, et ei mäleta matši Viljandiga.
Personaalne lähenemine positsioonispetsiifiliselt
Tänaseks on Voolaid umbes kaks kuud Paide peatreenerina tegutsenud ja Premium liiga hooajaks valmistunud. "Seni olen kogenud, et mängudeks valmistumine ja töö meeskonnaga on sarnane sellega, mis oli koondises. Lihtsalt on erinevad valikud ja lähenemisviisid, kuidas treeningprotsess üles ehitada. Kahe kuuga on raske hinnangut anda, sest tavaliselt tehakse seda hooaja lõpus - kuidas oli hooaja raames liikumine, kehaline ettevalmistus ja mänguplaanide elluviimine.
Ma usun, et valikud on seni õiged olnud, meeskond on nendega kohanenud ja saab järjest paremini nõudmistest aru. Minul ei ole sellist tunnet, et peaksin endale meelde tuletama, kuidas need asjad käivad. Kuna olen jalgpallis haritud, siis mul on piisavalt head teoreetilised kogemused, mida saan praktikas ellu viia. Minul kahtlusenooti sees ei ole," sõnas Voolaid.
Ka spordidirektor Gert Kams märkis, et uus peatreener on probleemideta sulandunud. "Vaadates treeningmänge ja treeninguid, osaledes ka ise koosolekutel ja kuuldes mängijatelt tagasisidet, siis praegu on kõik väga positiivne olnud. Karel on toonud uued ideed, uue hingamise ja uue värskuse. Ma arvan, et meeskond on Kareli ja tema ideed väga hästi omaks võtnud."
Mis on peamised asjad, mida Voolaid on võrreldes Zahovaikoga muutnud? "Peamine vahe on seotud võistkonna organiseeritud tegevusega kaitsemängus ja erinevate taktikaliste nüansside viimisega mängijateni. Personaalset lähenemist positsioonispetsiifiliselt on rohkem," ütles Kams.
"Treeningprotsess on mõnevõrra erinev olnud. Võib-olla väga suuri erinevusi ei ole, aga kindlasti on uuel peatreeneril oma käekiri ja oma mängulised ideed, olgu nendeks siis mingid liikumised või positsioonipõhilised asjad. Karel on kaasaegse tippjalgpalli austaja, Slavaga sarnane. Mäng peab olema kiire ja pallivaldav," lisas kapten Andre Frolov.
"Slava on ehitanud väga korraliku põhja alla. See on klubis üleüldine töö ja seda on tehtud hästi," ütles Voolaid. "See ei ole niimoodi, et lähen trenni, tõstan magnetid teistpidi ja midagi muud tegema ei pea. On väga palju tegevusi, mida nõuan teisiti. See ei tähenda, et Slava oleks vähe nõudnud, vastupidi, ta oli väga nõudlik treener ja ma tean, kuidas ta töötas ja kui palju ta meeskonda pingutama pani. Minul on aga teatud nüansid teistmoodi ja mängijad peavad erinevate nõudmistega kohanema. Paide on kahel viimasel aastal olnud medalimeeskond. Selle pealt on hea edasi minna, aga see pole kerge jalutuskäik, sest mängijatel on tööd vaja teha."
Voolaid alustas nooremate mängijatega tööd juba detsembris, kogenumad liitusid treeningutega jaanuari alguses. "See kõik, mida ma eeldasin, vastas minu ootustele. Need töömetoodikad, mida kasutame, on minu arvates hästi toiminud. Ja mängijad on saanud aru, kuidas töötame. Ma ei ütle, et töötame eelmisest treenerist või eelmistest aastatest kardinaalselt erinevalt, aga tunduvalt teistmoodi."
Ta lisas: "Jaanuar oli selline mahukam ja raskem kui veebruar, aga see ei ole niimoodi, et treenime poole rohkem kui teised ja siis oleme paremad. Meil oli päris palju selliseid päevi, kus treenisime kaks korda päevas, aga kui need trennid hästi periodiseerida, siis tähendab see ühe väga pika ja raske trenni jagamist kaheks.
Ma tunnen enam-vähem Eesti treenerite käekirja, ei anna pead portugallaste ja Eremenko osas, aga üldiselt tean, kuidas Eesti treenerid on üles kasvatatud, kuidas nad töötavad ja millised on nende metoodikad. Nendega võrreldes on teatud muutused, aga ma ei saa öelda, et see annaks meile eelise, sest näiteks Flora on klubina oma süsteemi juba mitmeid aastaid juurutanud. Ka meie muutsime natuke oma süsteemi ja võib-olla selle pealt oli soov veidi rohkem treenida kui varasemalt, aga see ei tähenda seda, et Paide treenis mahult rohkem, võib-olla treenisime intensiivsemalt.
Ma ei võtnud võrdlusmomendiks seda, kui palju Paide eelmisel aastal treenis. Ma panin oma treeninggraafiku, aga ma ei saa öelda, et treenisime nädalas kolmel päeval kaks korda päevas, sest need päevad roteerusid vastavalt sellele, kui palju mängisime ja kui rasked olid trennid."
Koroonaviiruse tõttu 20 mängijat testimisel
Kui koroonaviirus välja arvata, siis on Paide ettevalmistus kulgenud plaanipäraselt. "Oleme tegelenud endale vajalike asjadega ja saanud häid treeningmänge. Koroona on meid natuke kimbutanud, aga õnneks oleme füüsiliselt terved," sõnas Frolov.
"Ma arvan, et oleme väga heas seisus. Terve ettevalmistus on läinud plaanipäraselt. Käisime kaks korda Soomes, kus saime tugevad mängud. Ja mängisime Mettaga. Kokku kolm rahvusvahelist mängu. Ma arvan, et see on väga okei. Mängisime ka Eesti meeskondadega ja ühtegi mängu ei pidanud ära jätma. Loomulikult koroona mõjutab meid kõiki, aga see on paratamatu ja sellega tuleb kohaneda," lisas Kams.
"Koroona tegi korralikult tralli," alustas Voolaid. "Jah, kõik meeskonnad on koroonaga kimpus. Lause nimi võib olla, et tuleb kohaneda ja hakkama saada, aga kas see on see, mida soovid? Ei ole ju, sest ikka tahad, et kõik paremad mängijad oleksid rivis. Meil ei ole mängijad vigastuste pärast kõrval olnud, vaid koroona pärast. Kui iga päev läheb üks mängija ära või ülepäeviti kaks ja mingil hetkel hakkavad mingid mängijad tagasi tulema ja lähevad jälle uued ära, siis see tähendab seda, et sul on selline meeskond, kus on 20 mängijat testimisel, kes kogu aeg vahetuvad."
"See ei ole kindlasti ühegi treeneri jaoks ideaalne seis, sest pead jälle mingisuguseid taktikalisi formatsioone ja asetusi teatud mängijatega katma. Mõnel meeskonnal polnud mängijaidki ega saanud treenida. Meil ei seiskunud treeningprotsess kordagi, kõige vähem oli 16-17 mängijat treeningutel, kõige rohkem 27 mängijat. Seal on väga suur vahe, kas kõik on rivis või mingil ajal on seitse-kaheksa mängijat algkoosseisust väljas. Kui mängijad on kümme päeva treeningprotsessist eemal, siis ma ei saa treenerina rahul olla," lisas Voolaid, aga märkis, et parematel aegadel jagus esinduse mängijaid ka duubli mängudele.
Paide mängis väga palju kontrollkohtumisi, sealhulgas Seinäjoki, Honka ja Riia Mettaga. Eesti tippudest madistati Floraga. "Mängisime Seinäjokiga piisavalt väärikalt, arvestades seda, et meie ettevalmistus oli algfaasis ja me ei olnud nii hästi valmis, aga Honka vastu mängisime tunduvalt paremini. Taliturniiri mängud olid varem paigas ja teadsime, et seal on mäng Floraga. Kogu lugupidamisega teiste vastu saime kolm väga tugevat mängu, aga ka teiste meeskondadega olid head mängud. Mina olen hooajaeelsete mängudega väga rahul," kommenteeris peatreener.
KTM-reegel? "Praegu on asjad kontrolli all"
Paidest on kahe hooaja vahel lahkunud mullu Premium liiga parimaks väravalööjaks kerkinud Henri Anier, Hadji Drame, Martin Kase, Kevin Kauber, Ishaku Konda, Sander Sinilaid ja laenule siirdunud Foday Trawally. Liitunud on gambialased Ebrima Jarju, Ebrima Singhateh, Bubacarr Tamedou, prantslane Dominique Simon, eestlased Herol Riiberg, Kaimar Saag, Robi Saarma ja Kuressaarest naasnud Karl Mööl.
Lisaks on taustajõude juurde palgatud. "Meil on kaks abitreenerit Erki Kesküla ja Ats Sillaste näol. Ats on noor ja ambitsioonikas treener, väga huvitav ja meile sobiv karakter. Meil ei olnud eelmisel aastal analüütikut, nüüd on meil selles ametis Egon-Eret Rinaldo. Seal oleme sammu edasi teinud," märkis Kams.
Kuidas on uued välismaalased meeskonda sulandunud? "Ma arvan, et väga hästi, aga loomulikult on neil aega vaja," ütles Kams. "Nad tulevad täiesti teisest kultuuriruumist. Uus võistkond ja uued nõudmised. Nad polnud kunagi lund näinud, aga -20 ja lumi oli maas, kui nad kohale jõudsid. See on nende jaoks täiesti uus, aga olles mänge ja treeninguid näinud, siis nad on endast maksimumi andnud. Ma arvan, et meeskond on nad väga hästi vastu võtnud ja nad ise naudivad siinolemist. Neil on nägu naerul ja teevad treeningutel kõvasti tööd," lisas spordidirektor.
Voolaid on paljude eestlastega varasemast tuttav. "Siin on mängijaid, kellega olen erinevates noortekoondistes kokku puutunud. Võõraid mängijaid on pigem väike näputäis. Kui rääkida uutest Eesti mängijatest, siis kõik on väga head täiendused. Nad on minu arust väga hästi sulandunud ja väga hästi treeninud. Minu arust kõik kolm näitasid ennast natuke paremast küljest, kui alguses arvasin, aga see ei tähenda seda, et mul on nõudmised nende suhtes vähenenud," sõnas peatreener.
Ta lisas: "Välismängijatel on alati kohanemiseks aega vaja. Paides on eelnevatel aastatel olnud ka kiiremad kohanejad, näiteks Alassana Jatta ja Muhammed Sanneh, aga on olnud ka mängijaid, kellel ei lähe nii kiiresti. Oleme nendega kannatlikud, aga nad on töökad ja ambitsioonikad noored. Kui nad sellise mentaliteediga edasi töötavad, siis on neil head võimalused Eesti mõistes väga headeks mängijateks saada, aga treenerina üritan neid nii targalt kui võimalik meeskonda sisse tuua, et ei tekiks tobedaid tagasilööke.
Dominique on minu silmis vajalik mängija, kes aitab treeningute kvaliteeti tõsta. Minu jaoks on ülioluline, et meeskonnasisene konkurents ja eri tüüpi mängijad rikastaksid igapäeva treeningprotsessi, mis on peamiseks aluseks, et mängijad edasi areneksid. Selge on see, et mängijad tahvad mängida ja areneda, aga kui igapäeva treeningprotsess pole piisavalt tugev ja puudub konkurents kõikidele positsioonidele, siis see kahtlemata pidurdab teatud mängijate arengut. Kui mängijad on terved ja koroona ei sega, siis on Paides positsioonidele tihe ja kõva konkurents. See on treeneri jaoks peavalu, aga ka õnn."
Kes meeskond on täielikult komplekteeritud? "Tõenäoliselt. Meil ei ole kinnisideed, et peame kellegi saama, aga kui midagi tekib, siis tasub kaaluda ja mõelda. Viimasel hetkel võivad olla väga huvitavad pakkumised ja klubile tingimuste mõttes soodsad. Üldplaanis on praegu asjad hästi ja oleme komplekteerinud nii, nagu planeerisime, aga lukku ei saa asja lüüa," ütles Voolaid.
"Ükski jalgpallivõistkond ei saa kunagi valmis. Vaatame, sest veel on aega ja võib-olla tõmbame mõne jänese kübarast välja," ei löönud asja lukku ka spordidirektor Kams.
Viimastel aastatel on Paidele suuremal või väiksemal määral olnud murekohaks KTM-id, keda tänavusel hooajal peab mängu algusest lõpuni olema väljakul vähemalt kaks. Esialgu murepilvi pole. "Me ei näe tulevikku ette, aga stardipositsioon on okei, kui püsime terved. Kui tekib suur vigastuste laine, haigused ja nii edasi, siis nii mõnigi võistkond võib jääda hätta, kaasa arvatud meie. Praegu on seda reeglit silmas pidades asjad kontrolli all," sõnas Voolaid.
Paide nimekamad KTM-id on Siim Luts, Edgar Tur, Kristofer Piht, Kevor Palumets ja Kristjan Pelt, aga ka paljud noored, kes hankisid mullu Premium liigas kogemusi. "Võib juhtuda, et KTM mängib ja parem mängija peab tema asemel pingil olema, aga pigem näen, et saame asja lahendatud. Võib-olla räägin kahe või kolme nädala pärast teist juttu," lisas peatreener.
Kas kaotus Kuressaarele või Tammekale on häbiasi?
Nagu eelvaate alguses mainitud, siis Paide murdis Zahovaiko juhendamisel Eesti tippu ja saavutas kaks medalit. Mis on eesmärgid algaval hooajal? "Vähemaga ei saa leppida. Vaatame ikkagi kõige kõrgema koha poole. Oluline on see, et saaksime sellest meeskonnast maksimumi kätte. Meil on väga kvaliteetne meeskond, kus on kogenuid mängijaid, parimas eas mängijaid ja ka nooremaid. Kooslus on väga hea ja kindlasti oleme võimelised kõige kõrgema koha pärast võitlema. See on meie siht, aga saab olema keeruline, sest konkurendid on väga head ja viimastel aastatel head hoogu näidanud. Hooaeg on pikk ja kõike võib juhtuda," ütles Frolov.
Tasub märkida, et kui Eesti karikavõitjaks tuleb keegi peale Flora, Levadia või Paide, jääb Paide eurokohast ilma. Kamsi sõnul on karikas esimene eesmärk, mida püüda. "Selle peale tahame kindlasti mängida ja klubi kapis sellist karikat ei ole. Meil on hõbe- ja pronksmedal, aga Eesti karika tõstaks hea meelega pea kohale. Selle peale ihume kindlasti hammast, tahame anda ka tiitlilahingu ja mängida eurokohale."
"Meie jaoks on kindel soov olla kolme hulgas ja võidelda kõige kirkama koha nimel. Tahame tipus püsida, aga peame nägema ka põhjuseid, kui meil ei lähe asjad nii, nagu peavad. Kindlasti oleme ambitsioonikad ja anname meeskondadele, kes on meist eespool, veel kõvemad lahingud kui eelmisel hooajal. Tahame neil kukil püsida ja klubina sammu edasi teha," sõnas Voolaid.
Frolov, Kams ja Voolaid on arvamusel, et tänavu on medalimängus neli meeskonda - Levadia, Flora, Paide ja Kalju. Voolaid aga loodab, et Premium liiga muutuks ettearvamatumaks.
Ta selgitas: "Minu jaoks on ülitähtis, et Kuressaared või Tammekad oleksid regulaarselt võimelised tugevamatelt punkte võtma. See on tugeva liiga märksõna, mitte see, et esimesed kolm või neli purjetavad 20-30-punktilise eduga eest ära ja ülejäänud vaatavad ise, kuidas hakkama saavad.
Võib-olla Eesti jalgpallikultuur ei ole harjunud sellega, mida Kuressaare eelmisel aastal korraldas. Kuressaare võttis Floralt punkte, Viljandi võttis Floralt punkte. Minu arust see peabki nii olema. Oleme harjunud, et meil on tippsatsid, kellel ei ole õigust teistele kaotada. Kui vaatame teiste klubide ja mängijate minevikku, siis minu arust tehakse neile liiga.
Kui Narva võidab Levadiat, siis see ei ole ulmeüllatus, sest kui Narval on hea päev, hea kooslus ja kõik õnnestub, siis see peabki nii olema. Türgi-laager ei päästa sind sellest. See ei tee kuidagi Narva mängijad halvemaks, vaid nad on võib-olla rohkem motiveeritud, kaasa arvatud kõik vastased meie vastu.
Paide kaotas eelmisel hooajal tagumistele punkte ja rõhutati, et sealt tuli vahe sisse. Kõik suured olid hädas. Levadia oli hädas, Flora samamoodi. See ei ole tippvõistkondadele häbiasi, vaid tuleb au anda teistele klubidele, mängijatele ja treeneritele, kes pingutavad veel rohkem ja kraabivad kümne küünega ülemistelt punkte."
Meeskonna staar - Ragnar Klavan
Seitsmekordne Eesti parim jalgpallur, kes on Euroopa tippliigades mänginud enam kui 400 matši, alustab kodumaal täishooaega! Seda lauset on siia meeldiv kirjutada, aga ilmselt on seda vähemalt sama meeldiv lugeda.
Esimene vaimustus on võib-olla möödas, sest Klavan liitus Paidega mullu suvel, aga poole hooajaga kogunes ainult kümme liigamängu. Seda on vähe ja tahame rohkem! Klavan on 36-aastane, aga nagu ütlevad klassikud, siis vanus on kõigest number. Loodetavasti püsib terve. Tema kvaliteedis ei pea pettuma.
"Ma tahan, et Klavan tõestaks ennast terve täishooaja. Ma tean, et ta ise tahab ka näidata, et on jätkuvalt Eesti parim mängija. Ta keeras eelmisel hooajal Floraga mängudes Sappineni lukku ja vaatamata oma vanusele on ta võimeline seda veel paljudes mängudes tegema," ei hoidnud peatreener Voolaid kiidusõnadega tagasi.
Kellel silma peal hoida? Deabeas
Deabeas Owusu Sekyere saabus Premium liigasse 2020. aasta suvel. Ta lõi poole hooajaga kahekohalise arvu väravaid ja kõik märgid näitasid, et 2021 on hollandlase aasta. Ei olnud. Ta osales küll 21 liigamängus ja lõpetas hooaja kaheksa tabamusega, aga oodati enamat.
Kas oodatud läbimurdeaasta tuleb 2022? Võimalik, sest tundub, et jalgpallisõbrad ei ole veel Deabeasi täielikku potentsiaali näinud.
Kõige olulisem on aga püsida terve, sest mulluse tagasihoidliku esinemise põhjuseks oli suuresti vigastus, millest on ta loodetavasti lõplikult taastunud. Kõik teavad, et ta on kiire, osav, suurepärase väravavaistuga ja näljane. Ja olgu veelkord mainitud, et Deabeas on mänginud Amsterdami Ajaxi noorteakadeemias.
Suurim küsimärk? Kes paneb jalga väravalöömissaapad?
Henri Anier lõi mullu Premium liigas 26 väravat, mis on rohkem kui kolmandik Paide tabamustest. Anier on lahkunud. Viljandi Tulevikust on toodud Kaimar Saag ja Nõmme Unitedist Robi Saarma, lisaks Gambia mängijad. Kas Anierist maha jäänud putsad lähevad neile jalga? Kas keegi peab samamoodi esile kerkima või pole selleks vajadust?
"Ma ei ütle Kaimarile, et löö vähemalt nii palju või poole vähem, vaid pigem räägime sellest, et meie rünnak peab olema mitmekülgne. Peame seda arvu kamba peale tõstma, siis me ei sõltu selle päästja heast või halvast päevast. Neid mängijad peab olema rohkem kui üks.
Ma ei saa Kaimarile öelda, et ta on nüüd Paides ja paremas meeskonnas, arvutan koefitsiendi juurde ja et ta peab nüüd 27 lööma. Ootame paljudelt mängijatelt suuremat panust. Hakkame mänghaaaval minema ja siis vaatame, kes on meie kangelased," lausus Voolaid.
Paide Linnameeskond
Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Erki Kesküla, Ats Sillaste
Väravavahtide treener: Jüris Sahkur
Füüsilise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Füsioterapeut: Riina Riisik
Arst: Rostislav Zjablov
Kapten: Andre Frolov
EJL-i stipendiaadid: Siim Aer, Marten Henrik Kelement, Jaagup Luts, Kevin Metso, Kristjan Pelt
Eelarve: kogu klubi 1 600 000 eurot (sellest esindusmeeskond 1 000 000)
Duubelvõistkond: Paide Linnameeskond U21 (Esiliiga)
Koduväljakud: Paide linnastaadion ja Paide kunstmuruväljak
Meeskonna värvid: sinine ja valge
Koduleht: www.paidelinnameeskond.ee
Esimene mäng (ühtlasi ka esimene Soccernet.ee telemäng): 1. märtsil kell 20.00 vs. Pärnu JK Vaprus (Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul)
Treeninggrupp:
Väravavahid: Mihkel Aksalu, Ebrima Jarju, Mattias Sapp.
Kaitsjad: Siim Aer, Rasmus Kallas, Ragnar Klavan, Kevin Metso, Hindrek Ojamaa, Kristjan Pelt, Joseph Saliste, Edgar Tur, Abdul Razak Yusif.
Poolkaitsjad: Matrix Einer, Andre Frolov, Marten Henrik Kelement, Sergei Mošnikov, Karl Mööl, Kevor Palumets, Herol Riiberg, Dominique Simon, Sander Soo, Foday Trawally.
Ründajad: Raimond Eino, Jaagup Luts, Siim Luts, Kristofer Piht, Kaimar Saag, Robi Saarma, Deabeas Owusu Sekyere, Ebrima Singhateh, Bubacarr Tambedou.
Talvised koossseisumuudatused:
Sisse:
Ebrima Jarju (Gambia väravavaht, Real de Banjulist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Karl Mööl (poolkaitsja, Kuressaarest) naasis laenult.
Herol Riiberg (poolkaitsja, Tulevikust) sõlmis kaheaastase lepingu.
Kaimar Saag (ründaja, Tulevikust) liitus klubiga.
Robi Saarma (ründaja, Nõmme Unitedist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Dominique Simon (Prantsusmaa keskpoolkaitsja, Navarrost) sõlmis kaheaastase lepingu.
Ebrima Singhateh (Gambia ääreründaja, Real de Banjulist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Bubacarr Tambedou (Gambia ääreründaja, Real de Banjulist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Välja:
Henri Anier (ründaja) liitus Tai kõrgliigaklubiga Muangthong United.
Hadji Drame (Mali poolkaitsja) siirdus Gruusia kõrgliigasse.
Martin Kase (kaitsja) lahkus klubist ja liitus Vaprusega.
Kevin Kauber (ründaja) lahkus klubist ja liitus Vaprusega.
Joel Kokla (poolkaitsja) loobus tippjalgpallist ja liitus Tabasaluga.
Ishaku Konda (Ghana keskkaitsja) lahkus klubist laenulepingu lõppemisel ja siirdus Tšehhi kõrgliigasse.
Sander Sinilaid (poolkaitsja) lahkus klubist ja liitus Vaprusega.
Foday Trawally (Gambia poolkaitsja) läks laenule Kalevisse.
Hooajaeelsed mängud:
16.01. Paide Linnameeskond - Pärnu JK Vaprus (PL) 2:0 (Saag, Palumets)
22.01. Seinäjoki JK (FIN) - Paide Linnameeskond 2:0
29.01. FC Honka (FIN) - Paide Linnameeskond 0:1 (Mööl)
04.02. Tallinna FC Flora (PL) - Paide Linnameeskond 2:2 (Saag, Deabeas)
12.02. Paide Linnameeskond - Tallinna JK Legion (PL) 2:0 (Riiberg, Deabeas)
19.02. Paide Linnameeskond - FK Metta (LAT) 5:3 (Deabeas, Frolov, Tambedou, Singhateh, J. Luts)
23.02. Paide Linnameeskond - JK Narva Trans (PL) 1:0 (Piht)
PL - Premium liiga; EL - Esiliiga; FIN - Soome kõrgliiga, LAT - Läti kõrgliiga; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta