Cristiano Ronaldo tegi täna ajalugu. Kui reeglina teeb ta mingeid jalgpalliga seotud asju esimesena (ülevaatliku loeteluga portugallase rekorditest saab tutvuda siin), siis seekord teisena. Kusjuures see, kes tegi esimesena, polnud Lionel Messi, vaid kanadalane Bruce Wilson aastal 1986.

• Memo | Portugali ja Ghana närvikava testi viimane osa hõlmas ilmselgelt pühendust Ronaldole

Nimelt oli Wilson tolle aasta MM-il oma kodumaa kapten olukorras, kus ta oli töötu ehk ei kuulunud mitte ühegi klubi hingekirja. Alates teisipäevast on täpselt samas seisus ka Ronaldo, kes lõpetas poolte kokkuleppel lepingu Manchester Unitediga. Töötu-elu esimese etteaste jalgpalliplatsil tegi Ronaldo MM-finaalturniiri H-alagrupi esimese vooru mängus Ghana vastu.

Etteaste toimumiskohaks 974 staadion, mis asub Doha lahe ääres ja saanud nime selle järgi, et on kokku monteeritud 974 merekonteinerist (mitte ainult, vaid muud kraami on ikka kah kasutatud). Just sellisel kummalisel areenil läbis äsja töötuks jäänud portugallane oma esimese proovipäeva, kus tal oli võimalik jalgpallimaailmale tõestada, et teda on vara maha kanda. Kuidas Ronaldol läks?

Esmalt selgitus, miks peab viiekordne maailma parim jalgpallur üleüldse end tõestama? Viis Meistrite liiga, kolm Premier League'i, kaks La Liga ja kaks Serie A võitu võiksid ju olla ammendav argument, kui lisada sinna ka koondisega võidetud EM-tiitel (2016) ja Rahvuste liiga (2019)? See koos karjääri jooksul löödud enam kui 800 väravaga ongi vastuvaidlematud argumendid.

Ronaldo on kaasaja üks kahest maailma suurimast, olulisemast, paremast ja vägevamast jalgpallurist. Seda kõike keegi temalt ära ei võta ega vaidlusta. Aga küsimus on olevikus. Kas Manchester Unitedis pingile langenud Ronaldo suudab ka kaks kuud enne 38. sünnipäeva vastata kõigile neile ülikõrgetele standarditele ja ootustele, mis ta oma vaimustava karjääriga enda suhtes on tekitanud.

974 staadionile kogunenud 42 662 pealtvaatajate enamikku vastus Soccernet.ee küsimusele ei huvitanud. Neid huvitas ainult üks asi – nad tahtsid näha, kuidas Ronaldo lööb värava ja võidab. Portugalist kohale sõitnud fännid asetsesid alumise tasandi ühes nurgas, aga pea terve ülemine tasand oli täidetud Portugali värvides ja lippudega kohalikega, kes olid kaasa elamas Ronaldole.

Esimese hetke pakkus ta neile juba soojendusel, kui rammis pommlöögi 25 meetrilt ristnurka. Võimsam hõisete koor vallandus aga esimest korda siis, kui kaamera näitas tunnelis end sissemarsiks valmis seadnud jalgpallureid, kelle ees seisis Ronaldo. Sellele hõiskele keerati omakorda veel paar pööret peale 85. sekundil, kui Ronaldo tegi oma esimese pallipuute.

9. minutil mängiti Ronaldo üks-üks olukorda, aga puuted ei klappinud ja Ghana väravavaht Lawrence Ati Zigi päästis olukorra. Neli minutit hiljem pääses Ronaldo löögile peaga, aga ei ulatanud korralikult. See ei seganud publikul "Siuu!" hüüet kuuldavale toomast. Kui kellelgi oli tolleks hetkeks veel midagi ebaselgeks jäänud, siis tehti lõplikult selgeks, et tänane šõu käib ainult ühe mehe ümber.

31. minutil saatis Ronaldo palli väravasse, aga temast ei saanud sel hetkel esimest viiel MM-finaalturniiril värava löönud jalgpallurit, sest USA kohtunik fikseeris talle vea. Kuna vile kõlas enne, kui pall väravas, ei saanud ka VAR-ist abi otsida. Minut hiljem tegi Ronaldo paar väledat üleastet ja teenis karistuslöögi. Esimene poolaeg oli läbinisti ilmetu ning kuigi Ronaldo ei teinud enda standardite järgi absoluutselt mitte midagi erilist, oli ta ikkagi poolaja kõige silmapaistvam mängija.

"Ma vihkan Ronaldot. Ma tunnistan, et ta on suurepärane jalgpallur, aga ma vihkan seda, et tema jaoks peab alati kõik ümber tema keerlema. Võta kasvõi 2016. aasta EM-i finaalmäng, kus ta vigastada saamise järel abitreeneriks kehastus. Mängisid ju teised. Portugal tassisid lõpuks Euroopa meistriks teised mehed," teatab kõrval istuv Itaalia kolleeg vaheajavestluse käigus.

Vastan: "Olin tol mängul Stade de France’il ja minu meelest Ronaldo abitreeneriks kehastumine Portugalist Euroopa meistri tegigi. Ta mõju koondises ongi nii suur. Arutasin Ronaldo persooni ühe Eestis mänginud portugallasest jalgpalluriga, kes ütles, et ego pole mingi probleem. Portugallased lasevad tal olla selline nagu ta on, sest Ronaldo on nende jaoks lõpmatu uhkuse ja rõõmu allikas."

Itaallane: "Saan neist aru! Kaasmaalastesse suhtume kõik teisiti. Aga see ei muuda fakti, et Ronaldo on sitapea. Ja mulle ei meeldi, et tippspordi kõige vägevamate seas on asjad nii, et ühe Roger Federeri kohta on meil kolm Novak Djokovici."

Kui seda vestlust kuidagi kokku võtta, siis tõdemus, et Ronaldo ei jäta naljalt kedagi külmaks, on kahtlemata asjakohane.

Teine poolaeg. Esialgu suuremate muutusteta, aga 62. minutil toimub pööre, mille tekitab muidugi Ronaldo. Ta sööstab karistusalasse, lükkab palli Mohammed Salisu jala eest ära ja siis kukub pärast kerget kontakti. Ameeriklasest kohtunik Ismail Elfath määrab penalti. VAR seal ei sekku, sest kuigi vile on pehme, pole tegu selge eksimuse ja vale otsusega.

974 staadioni publik hullub, sest käes on hetk, mille pärast kohale on tuldud. Telefonid on välja otsitud ja Ghana väravale suunatud. Mõnekümne tuhande inimese unistus – näha oma silmaga pealt Cristiano Ronaldo väravat, mis lisaks veel ju MM-i ajaloo mõttes väga oluline – on ühe täpse penalti kaugusel.

Itaallane on kadunud ja asendunud Tai žurnalistiga, kelle sõnul on tema boss Henri Anieri koduklubi Muang Thong Unitedi omanik. Paistab, et tailane on tulnud mängule sama eesmärgiga, millega suur osa publikust.

Ekraanigraafika näitab, et Portugali särgis on Ronaldo löönud 23 penaltit, millest koguni seitsmega eksinud. Märgin Tai kolleegile, et vaatame nüüd, kas Ronaldo saab pingega hakkama ja meenutan, et Robert Lewandowski samal staadionil kaks päeva varem ei saanud, vaatab tailane mulle tõsise näoga otsa ja ütleb: "Palun ära räägi sellest!"

15 sekundit hiljem on tailase näol õnnis naeratus ja pea terve 974 staadion – tuhatkond Ghana toetajat on ju ka kohal – karjub ühest suust ja täie võimsusega "Siuuu!", sest Ronaldo penalti on kindel ja viib Portugali juhtima. Esimene jalgpallur MM-i 92-aastases ajaloos, kes löönud värava viiel finaalturniiril, on nüüd olemas. Tehke järele või makske kinni!

Kordused näitavad, et Siuu-tähistuse lähedale jäi Lionel Messile pühendatud lipp. Kas Ronaldo jooksis sinna taotluslikult? Kunagi ei tea. Ta on jõudnud tippu, sest pöörab tähelepanu kõige väiksematele detailidele. Aga mitte ainult trenni tehes, vaid ka muus elus.

Näiteks Manchester Unitedist lahkumise päeval teatas Ronaldo, et valmis on saanud tema disainitud käekellade seeria. Teate juures foto, kus Ronaldo poseeris ühe kollektsiooni kuuluva kellaga. Millisega? Sellega, kus on kujutatud tema värav, mille ta lõi 2013. aastal Madridi Reali särki kandes. Manchester Unitedi võrku. Juhus? Unistage edasi! Kindlasti mitte!

Staadionit need lood ja asjad ei huvita, vaid skandeeritakse White Stripesi hittloo "Seven Nation Army" refrääni viisil "Cris-ti-ano Ro-nal-do! Cris-ti-ano Ro-nal-do!" Rõõm ei püsi kaua, sest Ghana viigistab, aga kaaslaste väravad viivad Portugali 3:1 juhtima. Ronaldo jätab 83. minutil realiseerimata üks-üks olukorra, aga värav poleks suluseisu tõttu lugenud niikuinii.

88. minutil kutsub peatreener Fernando Santos oma kapteni pingile, aga "Siuu"-tähistust näeb publik korra veel, sest Ghana kaotusseisu minimaalseks vähendav Osman Bukari just seda näitab. Eks midagi oli hingel. Aga sinna see ka jäi, sest väravavahi Diogo Costa ärevale manöövrile järgnenud lõpuvile kuulutas, et Ronaldo lahkub staadionilt võitja ja järjekordse uhke rekordi omanikuna.

Proovipäeva kohta pole paha!