Kui täpselt aasta aega tagasi olid kõik Eestis saadavad autasud - meistritiitel, karikas ja superkarikas - FC Flora käes, siis täna kuuluvad need teisele Tallinna suurele FCI Levadiale. Kohalik jalgpall on saanud uue valitseja, kes sihib troonilt tõugatu eeskujul eurolavasid.
Levadia lõpetas mullu detsembris hooaja viimase lahinguga põua, mis oli kestnud alates 2014. aastast. Viie järjestikuse hõbemedali ja 2020. aasta pronksi vahetamine kulla vastu tõi neile klubi ajaloo kümnenda Eesti meistritiitli, millega saadi oma uuenenud vapi kohale teine täheke. Täna enam eelmise aasta lõpu peale väga ei mõelda. Mis oli, on selja taga. Ees on puhas leht ja uued sihid.
Sarnaselt 2020. aastale käis Levadia tänavu hooajaks valmistumas Türgis, kus oldi kokku kolm nädalat. Planeeritud kaheksa treeningkohtumise asemel mängiti viis, mille jooksul heideldi nii Venemaa, Ukraina kui Kasahstani kõrgliigaklubide, aga ka Serbia esiliigasatsiga. "Olen väga õnnelik selle treeninglaagri üle: kuidas treenisime ja mängisime oma mänge. Me ehitasime meeskonnas atmosfääri, ehitasime oma mängu ja ma olen rahul, kuidas väljakul välja nägime," kommenteeris võistkonna serblasest peatreener Marko Savic treeninglaagri järel.
Levadia kaaspeatreener Vladimir Vassiljev selgitas Soccernet.ee-le asja lähemalt: "Kui vaadata meeskonna vaimu ja taktikalist ettevalmistust, siis see oli väga hea. Kui seise vaadata (Türgis saadi üks võit, üks viik ja kolm kaotust - K. E.), siis polnud võib-olla kõige positiivsem, aga just mänguliselt me näitasime paljudele, et oleme teinud sammu edasi. Eriti kaitsetöös.
Sellel oli palju rõhku, kuna mõned skoorid olid eelmisel aastal nii suured, mida me ei saa endale lubada. Üldiselt sõnum, mille saatsime mängudega, oli muljetavaldav – igaüks peab meid veel tõsisemalt võtma. Need aitasid meil analüüsida, mis võib meil puudu olla Euroopa tasemelt."
Levadia tegi Türgis väga palju trenni. Vaba oli mängijatel kogu laagri peale vaid üksainus päev. Kui mängugraafik võimaldas, treeniti kaks korda päevas. See oli pigem reegel kui erand. Korralik rutiin pani aja lendama. Mängijate seas levis nali, et kui hommikul ärkad, on päev juba nagu läbi. Suur koormus mõningate tervislike tagasilöökidega on ka põhjus, miks Levadia piirdus Türgis viie kontrollmatšiga.
"Ei jätkunud mehi," avas klubi spordidirektor Tarmo Kink tausta. "Oleksime mängijad füüsiliselt lihtsalt ära kõrvetanud, kui oleksime seal kaks mängu päevas teinud. Kuna tulid vigastused ja ei olnud nii kiirelt haigustest ära taastutud. Arvan, et lõpuks oli ikka huvitavam, kui mängida samade nägudega kümme korda aastas," vihjas ta, et keskkonnavahetus tuli meeskonnale kasuks.
Laager õpetab
Levadia minek Türki takerdus esialgu kahel korral, sest lõunamaad üllatas jaanuari lõpus lumetorm. Eesti meistri kohale jõudes oli ilm koledalt sügisene: tuul möllas, sadas vihma ning ekstreemne rahe sundis esimese kontrollkohtumise isegi planeeritust varem lõpetama. Ilm aga läks paremaks, päike tuli välja ning soojakraadid kerkisid 20 alla.
Levadia hotell oli hea ja mänguväljakud "väga okeid". "Treeningväljakud oleksid võinud olla paremad. Need pildid, mis alguses saadeti, olid teistsugused. Seal oli muru roheline, aga reaalsus oli natuke teist värvi. Teha sai kõike, aga oleks tahtnud natuke parema kvaliteediga muruväljakut," ütles Kink, et järgmisel korral tuleb ilmselt lihtsalt rohkem kukrut kergitada. Oma jälje võis platsile jätta nii suur koormus kui ka tavapärasest jahedam ilm.
Vassiljev lisas: "Võib-olla kusagil meie mängukvaliteet kannatas. Siin kunstmurul on isegi parem mängida, sest pall läheb sirgelt sinna, kuhu ta minema peab. Aga see ilm, koosviibimine, toitlustus kolm korda päevas võimalusega jälgida, mida mängijad söövad, meeskonna vaimsuse ülesehitamine – see kõik koos andis oma efekti."
Võistkonna kapten Brent Lepistu kirjeldas, et kolme laagrinädalaga jõutakse satsi sees täiesti uute tasemeteni. "Tunned, mis vahe on esimesel ja viimasel nädalal. Uute mängijatega oled arutanud mingeid selliseid asju, mida sa igapäevaselt siin tööl mitte kunagi ei jõuaks arutada. Laagris sa jõuad nende teemade ja asjadeni – see on kihvt," kiitis keskpoolkaitsja. Treenimise kõrval tekivad omad naljad, puhkehetki veedetakse koos lobisedes ja kasvõi muud sporti vaadates.
"Taktikalises plaanis saime teada, et mängu ülesehitus alt oli väga kõrgel tasemel," jätkas Lepistu. "Tippmeeskondade vastu ei olnud seda tunnet, et vastane oleks kuidagi parem või oleks surve alla jäänud. Ainuke asi, mis oli laagri jooksul: kuna füüsiline koormus oli nii suur, siis alt tuled välja, aga seejärel ei jagunud värskust, et seal rünnaku lõpuosas neid teravusi luua. Aga seda teadsime. See hakkab hooaja algusest jooksma ja arenema."
Ka Vassiljev kiitis võistkonna palliga mängu taga- ja kesktsoonis, kus oldi väga head: "Viimane faas, kus tuleb rünnakud lõpetada, sõltub väga palju mängijate kvaliteedist. Paratamatult nende Venemaa ja Ukraina kõrgliigaklubide mängijate kvaliteet on väga kõrge. Arvan, et taktikaliselt olime neist kõigist paremad, aga individuaalsete omaduste poolest oleme kas võrdsed või natuke halvemad kui nemad.
Neil on mõned mängijad, kes saavad rohkem palka, kui meil terve tiim. See paistab silma. Aga me ei taha selle taha pugeda. Nad ei ole võitmatud! Peame tegema lihtsalt rohkem tööd ja olema paremad viimases faasis. Analüüsisime oma tegevusi ja tegelikult viimases mängus Kolosi vastu, kes on ka tugevamat sorti vastane, tekitasime päris palju võimalusi ehk järeldused olid õiged.
Kui sa pole tehniliselt nii hea, siis veel kui oled väsinud, siis sul ei tulegi midagi välja seal. Sa ei saagi kellelegi üks-üks olukorras ära teha, kui sul ei ole plahvatust. Laagri lõpuks hakkasime mingit vormi saavutama ja oli näha, et mängijad ei karda enam ette võtta või tsenderdusi anda. Nägime, et arenesime selles valdkonnas."
Levadia kapteni hinnagul oli väga positiivne ka võistkonna agressiivsus. "Just üks-üks duellides. Tavaliselt Eesti meeskonnad jäävad alla, aga meil seda ei olnud. Isegi võtsin vigastusest tagasituleku mängus seitsme minutiga kaks kollast ja sain punase. Ma ei saanud arugi veel, et platsil olen, aga duhh oli nii hull sees," naeris Lepistu tagantjärgi.
Kokkuvõttes jäädi sealsete matšidega rahule, sest mängupilt oli korralik. "Muidugi tahad võita, aga peame aru saama, et kui teeme vahetused ja sisse tulevad noored poisid, kes on mänginud alles Eesti Esiliigas ja vastased teevad vahetuse, kus Valgevene koondislane tuleb Ukraina U21 koondislase asemel, siis midagi ei ole teha. Seal on vahe sees, mis tempo ja kiirusega on nemad harjunud mängima ja millega meie poisid, kel on vähe kogemusi kõrgliiga tasemel," lisas Kink, et mitmed tulemused libisesid käest mängu lõppudega.
Töörahu on andnud haruldase kokkumängu
Kui varasemalt on Levadia puhul olnud tavaline, et talv toob palju muudatusi ning võistkond komplekteeritakse lõplikult alles vahetult hooaja eel, siis tänavu on kõik olnud teisiti. Juba mullu mängijatega sõlmitud pikemad lepingud ja edukas aasta on klubisse toonud töörahu.
Talvel on võistkonnast olnud küll lahkujaid, ent absoluutsete võtmemängijate hulgast vaid Bogdan Vaštšuk, kes siirdus laenule Ukraina kõrgliigasse Poltava Vorsklasse, kus ta nüüd ikkagi Venemaa algatatud sõjategevuse tõttu lähiajal mängida ei saa. Täiendused on olnud seejuures esmaklassilised: Eesti koondislane Artur Pikk ja Premium liigas end varasemalt väravamasinana tõestanud Brasiilia ründaja Liliu.
"Ei mäletagi, millal viimati oli põhituumik päriselt koos teist aastat järjest. Võib-olla siis, kui ma tulin kunagi Levadiasse tagasi 2006. Sealt alates oli selline meeskond, mis oli väga palju koos. See on väga suur pluss," ütles Kink.
Peatreener täiendas: "Türgi laagris nägin, et meeskond tegi järgmise sammu. Nad tunnevad üksteist paremini, nad räägivad väljakul rohkem, jagavad infot, tajuvad paremini kehakeelt. Näen väga suurt progressi! Aga jällegi: on asju, mida saame paremini teha. Nagu Flora näitas aastatel, kus tuldi kaks aastat järjest meistriks: kui sul püsib tuumik pikka aega koos, siis see toob lõpuks tulemuse."
Kapten Lepistu aga rõhutas, et kogu aeg tuleb ka edasi liikuda. "Meil on vundament hea ja selle hooaja võti on, et suudaksime kogu seda tööd, mida oleme teinud, hoida. Aga peame aru saama, et mingid asjad, mis eelmisel aastal toimisid, sel aastal enam ei toimi. Nii indiviidi tasandil kui meeskondlikult peab leidma uusi asju, nõkse, nüansse, kuidas järgmisele tasemele astuda. Et mitte mugavustsooni kinni jääda."
Võistkonna komplekteerituse osas ei pruugi Levadia enne suve enam midagi teha. Turgu küll jälgitakse, aga kui keegi võetakse, siis ainult selline mängija, kes on kohe suuteline põhikoosseisu sekkuma. "Lihtsalt tuua kedagi välismaalast välismaalase pärast – seda tegema ei hakka. Võtame rahulikult. See peab olema mängija, keda meil on vaja. Kui tunneme, et ta võiks meid aidata, pidades silmas euromänge," ütles Kink.
Täiendusi vaadatakse ettepoole kohale, kust Vaštšuk lahkus, aga kus talvel on mänginud varasem vasakäär Ernest Agyiri. "Agyiri on karjääri jooksul hästi palju mänginud number kümne peal. Nii Manchester City akadeemias kui Valerengas. Eelmine aasta oli teda vaja äärele, aga nüüd on seal olemas Pikk ja saame Agyirit kasutada kümnena, kus ta saab väga hästi hakkama ja on võib-olla isegi ohtlikum, sest saab rünnakuid löögiga lõpetada," selgitas Vassiljev.
Eufooria on läinud, sihikul Euroopa
Kõik Levadia mehed, kellega rääkida, mullust tiitlit tänase päeva kontekstis üle ei tähtsusta. "Ma loodan, et mängijad unustavad selle ära," ütles Kink. "Tuli, mis tuli. Oli, mis oli. On 2022. aasta. Ise teate, kuidas elus on: üks nädal oled kõva vend, järgmine nädal oled hoopis teine vend. Jalgpallis on samamoodi. Kedagi ei koti enam, mis oli. On tore, et lähme meistrina vastu, aga kõik hakkab jälle nullist ja peame sama näljased olema."
Vassiljev kinnitas spordidirektori öeldut: "Tegelikult see eufooria läks ära juba ammu. Tahame muidugi kaitsta seda tiitlit ja võib-olla ise krutime natuke seda pinget omale peale. Aga niimoodi, et meeskond mõtleb, et oleme meistrid ja peame kellelegi midagi näitama – kindlasti mitte. Lähme igat mängu võitma. Iga mäng algab meil negatiivse tulemusega, sest viik on meie jaoks negatiivne. Ja nii ongi! Mõtleme rohkem tulevikule, kui sellele, mis on tehtud. Kõigil on puhas leht."
Kapten Lepistu sekundeeris eelkõnelejatele. "Liiga palju ei saa vaadata seda, mida oleme teinud. See on uhkus või ego, mis siis räägib. Uus aasta, uus päev. Keegi ei mäleta neid tegusid, mis tegime. Tähtis on jalad maa peal hoida ja saada aru, et meistriks olekuga kaasneb ka suur vastutus: mitte jääda samale kohale, vaid areneda ja tõsta selle klubi potentsiaali veelgi ja olla teerajaja kvaliteedi mõttes tervele liigale ja Eesti jalgpallile," sõnastas Lepistu ülla idee.
Ta jätkas: "Euroopast räägime pidevalt. Me räägime alagrupist. See ei tundu meie jaoks utoopia. Kui sammu edasi astume, oleme suutelised Euroopa keskmikega mängima, neid võitma. Okei, meie stardipunkt ei ole nii hea kui eelmisel aastal Floral. Aga mis siis teha? See on elu! Tuleb võtta ja seda teekonda nautida. Võtta maksimum. Eks hooaja lõpus näeme, mis meil õnnestus ja mis mitte. Meeskonna sees on väga suur tahe asju korda saata."
Peatreener Vassiljev tunnistas samuti, et nad tahavad eurosarjas alagruppi jõuda. "See on meie väga suur prioriteet. Tiitlid on Levadiale tavalised. Muidugi alati tahame neid. Kuid näha, et Flora tegi sellist asja … usume, et me suudame ka! Väga tahame tõestada end Euroopa areenil. Läbi ajaloo on Levadia mitu korda sellele lähedal olnud ja mänginud play-off’i. Flora näitas, et see on väga reaalne. See on üks suurimatest asjadest, mida tahame saavutada," rääkis juhendaja.
Kink vaatas olukorrale aga veidi ratsionaalsema pilguga: "Meil kõigil on üks eesmärk, mille nimel pingutame. Ma ei saa öelda, et kui seda ära ei tee, siis on kõik halvasti. Peame lõpuks jääma ikkagi kahe jalaga maa peale. Teame, kui tugev on Euroopa tase. See, mida Flora eelmisel aastal tegi, on ikka väga kõva tulemus.
Ma olen Euroopas nii palju mänginud, et tean, kuidas seal tehakse trenni ja mis on treeningtingimused ja -tase ning mis on liigatase. Et üldse kuskile jõuda Euroopas – ei ole saladus, peab ikka natuke joppama ka loosiga. Sul peab kõik õnnestuma. Siis on võimalik saavutada edu. Võib ka väga õnnetult minna. Selline on jalgpall ja elu. Tuleb Lissaboni Sporting vastu ja ütleb, et aitäh, poisid."
Emotsionaalsusega eesmärkideni
Üks asi, millega Levadia on talvel palju tööd teinud, on kaitsemäng. Eelmisel aastal läksid paar matši nii Paide kui Flora vastu käest ära, kus skoorid läksid ebamõistlikult suureks. Tänaseks peaks meister selles elemendis oluliselt tugevam olema. "Arvan, et me ei ole nii hästi kaitsnud pikalt," ütles Vassiljev.
Lepistu kinnitas seda: "Praegu on platsil selline olek, et oleme üks üksus. Väga raske on meile kasti sees midagi korda saata. See on hea tunne!" Keskpoolkaitsja toob tugevusena välja veel tiimi ühtekuuluvustunde ja mängijate jaoks selge treenerite filosoofia. "Ühtsus on ja jääb alati meie trumbiks. Meil ei ole Messisid ja asju: peame hoidma kokku ja üksteist austama, üksteise eest tööd tegema ja võitlema. See on meie trump," lisas Kink.
Ka Vassiljev näeb suurima tugevusena klubi sisemist energiat: "Oleme hästi agressiivne, emotsionaalne meeskond, mida ma ei näe üldse Eestis teistes meeskondades. Arvan, et see on meie eripära. Kes meie vastu mängivad, teavad, et läheme agressiivselt peale ja oleme sellised nii palliga kui ilma. Meie pink on emotsionaalne ja meie klubi ongi emotsionaalne – see on meie tugevus."
Kuigi detsembris võidetud tiitlile täna enam ei mõelda, annab see meestele veidike juurde eneseusku ja -kindlust. Pinged krutitakse omale peale aga ise. Teadlikult. Premium liiga konkurentsi arvatakse olevat läinud tihedamaks. Nii Paide Linnameeskond kui Nõmme Kalju on juurde pannud ja tänavu kahe hobuse võidujooksu ei oodata.
"Minu analüüs näitab, et liiga läheb tugevamaks kindlasti. Ei taha autsaideritest rääkida, aga üleval viis-kuus meeskonda on tugevamad ja konkurents on tihedam," arvas Vassiljev. Tarmo Kink lisas: "Meie oma taset allapoole ei lase. Oleme klubi alates noortest kuni meesteni välja tööle saanud paremini kui kunagi varem. Nüüd saame arendada ja edasi minna. Muidugi kõik ei sõltu ainult meist endist. Vastased teevad samamoodi tööd."
Meeskonna staar – Brent Lepistu
Kuigi Levadias mängib Zakaria Beglarišvili, kes hoolitses mullu 50% klubi väravate eest, võistkonnaga liitus talvel bravuurikas Liliu, satsis on koondislasi ja väga kogenud võõrleegionäre, siis meeskond on täna ikkagi väga oma kapteni Brent Lepistu näoga.
Kuigi kontrolliv poolkaitsja pole glamuuri mõttes jalgpalliväljakul kõige seksikam positsioon, on Lepistu end sel kohal jõuliselt kehtestanud. Ta paistab väljakul alati silma, ent mis veelgi olulisem: siirad, otsekohesed ja ka analüüsivad intervjuud on temast teinud meedias Levadia esindusnäo.
Kuidas on Lepistu ise oma rolli ja vastutusega kohanenud? "See on mulle nüüdseks mugav. Mulle meeldib see vastutus ja lisatöö, mis sellega kaasneb. Pole ainult nii, et tulen trenni, teen selle ära ja lähen koju vedelema. Liidrikoorem ja eeskujuks olemine mõjub ka mulle endale nagu ora ... Ma ei lase end mugavustsooni. Tahan elust alati maksimumi võtta, areneda. Mulle ei meeldi ühe koha peal seista," vastab ta.
Kellel silma peal hoida? Liliu
31-aastane Brasiilia ründaja on tulnud Nõmme Kaljuga Eesti meistriks ja olnud Premium liiga suurim väravakütt. Viimased aastad on ta siinsest liigast eemal olnud, ent esimesed teated ütlevad, et teda tasub hoolega jälgida ka tänavu. Levadia palkas ta mõeldes Euroopale ja sellele, et võistkonnas oleks mullu säranud Robert Kirsi kõrval veel teinegi ründaja. Liliu puhul teati kvaliteeti, mis saadakse.
"Liliu ja Robert võivad isegi paarina mängida. Pole mingit probleemi mängida kahe ründajaga. Oleme seda proovinud, see toimib, ja ma ei välista, et üks hetk on see meie ründepaar, mis hakkab väravaid lööma. Liliu on suunatud väravale ja ta suudab leida lõpplahendus. Lisaks on ta liidriomadustega, mis on meile väga oluline. Ta on kiiresti sulandunud," ütles Vladimir Vassiljev.
Lepistu lisas: "Ta on hästi kuumavereline. Utsitab pressima. Teeb välja palju musta tööd, mida ma eelnevast ei mäletanudki, et temas on see omadus ka. Tema potentsiaali näeme mõned mängud pärast hooaja algust. On näha, et tal läheb natukene aega meie mänguskeemist aru saamisega, just positsioneerimise mõttes. Aga tema töötahe ja energia sobib meeskonda väga hästi. Inimesena on ta küpsemaks saanud. Pea ei ole otsas enam nii laiali. Ta tahab väga palju väravaid lüüa."
Eelkõnelejatega nõustus ka spordidirektor. "Muidugi ta ei ole veel tippvormis, sest ta ei olnud kaks kuud sisuliselt trennigi teinud. Aga näed ära, et tal on see nahhaalsus ja ründajainstinkt olemas. Kui hooaeg läheb lahti, saab paar väravat kirja ära, siis arvan, et on sama Liliu tagasi, kes oli siin varem. Mina väga ei kahtle temas," kinnitas Kink.
Suurim küsimärk – kas Levadia jääb uueks valitsejaks?
Levadiasse saabunud töörahu, president Viktor Levada usaldus treeneritesse, mängijate vankumatu usk juhendajate mänguplaani ja talvel püsinud tuumik, mis sai kõvasti kokkumängu ja üksteise tunnetust lihvida, teeb Levadiast 2022. aasta hooaja eel suurima favoriidi.
Nende vihaseim rivaal Flora kaotas talvel võtmemängijaid ja peab omale leidma uue väravalööja. Kui Levadia läbis hooaja ettevalmistuse ilma suuremate koroona- ja vigastusmuredeta, siis Floral oli rohkem tagasilööke. Paide ja Kalju on talve jooksul juurde pannud, ent kokkuvõttes on tiitel ainult Levadia enda kaotada. See on uutmoodi roll.
Levadial on eeldused, et kehtestada Eesti jalgpallis uus ajajärk. Kui aastatel 2013 ja 2014 tuldi järjest meistriks, siis selle järel loovutati oma positsioon Florale, kes pole alates 2015. aastast jäänud kordagi kahel hooajal järjest tiitlita. Kas statistiline jada jätkub ja Flora naaseb troonile või algab nüüd ikkagi taas Levadia ajastu? Seda ongi erakordselt põnev jälgida. Nagu Levadia leerist kostus: ega konkurendid ei maga. Aga ka nemad ei kavatse mugavustsooni langeda. "Kui kelleski on rahulolu, tuleb see heas mõttes neist välja peksta," lajatas Lepistu.
Tallinna FCI Levadia
Peatreenerid: Vladimir Vassiljev ja Marko Savic
Abitreenerid: Nikola Mitic ja Nikita Andrejev
Väravavahtide treener: Ain Tammus
Fitness-treener: Uroš Nikolic
Meeskonna arst: Gennadi Kuzmin
Füsioterapeudid: Toomas Rebane ja George Juhnev
Mänedžer: Jevgeni Gurtšioglujants
Varustaja: Pavel Kazakov
Kapten: Brent Lepistu
EJL-i stipendiaadid: Andres Järve, Casper Nicolas Lugtmeijer, Daniel Luts, Igor Sokolov
Eelarve: 1 800 000 eurot (esindus- ja duubelmeeskond kokku 1 400 000 eurot)
Duubelvõistkond: Tallinna FCI Levadia U21 (Esiliiga)
Koduväljak: A. Le Coq Arena / Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Koduleht: fcilevadia.ee
Esimene mäng (ühtlasi esimene Soccernet.ee telemäng): 1. märtsil kell 18.00 vs. Tallinna Kalev (Sportland Arenal)
Mitteametlik koosseis:
Väravavahid: Karl Andre Vallner, Artur Kotenko, Daniil Pareiko.
Kaitsjad: Maksim Podholjuzin, Maximiliano Ugge, Milan Mitrovic, Artur Pikk, Rasmus Peetson, Markus Jürgenson.
Poolkaitsjad: Brent Lepistu, Ilja Antonov, Marko Putincanin, Zakaria Belgarišvili, Ernest Agyiri, Frank Liivak, Mark Oliver Roosnupp, Karl Rudolf Õigus, Nikita Vassiljev, Murad Velijev, Artur Sakarias.
Ründajad: Liliu, Robert Kirss, Artjom Komlov, Daniil Timofejev.
Eeldatav algkoosseis:
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Liliu (Brasiilia ründaja, Huancayost) liitus klubiga.
Artur Pikk (kaitsja, RFS-ist) liitus klubiga.
Daniil Timofejev (Venemaa ründaja, Belgradi IMT U19-st) liitus klubiga.
Nikita Vassiljev (poolkaitsja, Nõmme Unitedist) tuli aastaks laenule.
Murad Velijev (poolkaitsja, Kalevist) liitus klubiga.
Välja:
Hannes Anier (ründaja) liitus Kaleviga.
Trevor Elhi (kaitsja) liitus Kaljuga.
Milijan Ilic (Serbia kaitsja) lahkus klubist.
Luka Lukovic (Serbia kaitsja) siirdus laenule Vaprusesse.
Amir Natho (Venemaa poolkaitsja) treenis Venemaa esiliigaklubiga ja lahkus.
Bogdan Vaštšuk (poolkaitsja) liitus pooleaastase laenulepingu alusel Poltava Vorsklaga.
Aamir Abdallah Yunis (Austraalia ründaja) laenati Vaprusele.
Hooajaeelsed mängud:
14.01. Tallinna FCI Levadia / U21 - Narva Trans (PL) 0:2
22.01. Tallinna FCI Levadia - TJK Legion 2:0 (PL) 2:0 (Liivak, Daniel Luts)
03.02. Belgradi Graficar (SRB1) - Tallinna FCI Levadia 0:2 (Pikk, Liivak)
06.02. Lvivi Ruhh (UKR) - Tallinna FCI Levadia 2:1 (Beglarišvili)
09.02. Nižni-Novgorod (RUS) - Tallinna FCI Levadia 2:0
14.02. Kõzõlžar (KAZ) - Tallinna FCI Levadia 1:1 (Liliu)
17.02. Kovalivka Kolos (UKR) - Tallinna FCI Levadia 3:1 (Agyiri)
25.02. superkarikas Tallinna FCI Levadia - Tallinna FC Flora 0:0, pen. 4:2
PL - Premium liiga; SRB1 - Serbia esiliiga; UKR - Ukraina kõrgliiga, RUS - Venemaa kõrgliiga, KAZ - Kasahstani kõrgliiga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta