Eesti parim Rootsis – mehiseimalt võidelnud Joonas Tamm - Soccernet.ee

Eesti parim Rootsis – mehiseimalt võidelnud Joonas Tamm

9. SEPTEMBER 16:33

Soccernet.ee

Joonas Tamm hoidis tagaliinis taset. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti meeste koondis sai Rahvuste liigas 0:3 kaotuse Rootsilt. Tõsist kaitsetööd nõudnud matšis kerkis silmapaistvalt esile keskkaitsja Joonas Tamm.

Luup peale | Rootsi surus Henni koondisele peale kolmeväravalise õppematerjali

Rootsi alustas mängu tempokalt ja jõudis juba nelja minutiga kahe lubava võimaluseni. Eesti püsis esialgu õnneks pinnal ning seda peamiselt tänu Joonas Tammele ja Karl Jakob Heinale. Ühel hetkel hakkas aga kärisema, kui Eesti kaotas valvsuse mitmes olukorras ning siis lõi Viktor Gyökeres terava nurga alt ära.

Teist väravat, mille lõi Alexander Isak, jääb samuti saatma segadus kastis. Avapoolaja lõpetas Rootsi tippklass: Isak mängis terava läbisöödu Eesti karistusalasse, DejanKulusevski ennetas kaitsjaid ning lõpuks oli Gyökeres see, kes Heina sekkumise järel esimesena jaole jõudis.

Teiseks poolajaks oli Eesti paremini valmis ning ei hakanud uisapäisa kuhugi tormama. Avapoolajal näidatud naiivsus asendus targalt seismisega, mis tõi tulu – teisel poolajal ei suutnud Rootsi skoori muuta. Paraku läks samamoodi ka Eestil, kelle ridades olid (super)võimalused Vlasi Sinjavskil ja Alex Matthias Tammel.

Rootsi-Eesti mängu üle arutleti ka taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskeimas episoodis:

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Karl Jakob Hein – 6. Alustas mitme supertõrjega – neist üks eriti võimas esimese värava olukorras, kui Maksim Paskotši varjas pallitrajektoori – ent paraku sellest ei piisanud. On positiivne, et vastase kõrge surve ei aja verest välja ning ikka üritatakse tagant võimaluse korral lühikesega välja mängida. Eks see teinekord maksabki kätte, kui vastane on nii palju kvaliteetsem ja väledam. Tuli momente, kus tuli ka pikka lasta, aga sel korral lihtsalt polnud ees kedagi sellist, kes neid palle soliidselt võidaks. Taha sai küll kolm, aga kui kastis jäädakse olukord olukorra järel hiljaks, ongi väravavahil raske.

Maksim Paskotši – 4. Kastis klaarimisega oli sel korral häda kui palju tervel koondisel. Ka Paskotši jäi mingitesse olukordadesse hiljaks või vastasest lihtsalt kaugele ja ei seganud piisavalt – näiteks teise värava ülesehituses. Äärtel oli tegelikult palju ruumi ja Paskotši sai sinna palli ka, aga vastase poolel kippus asi sagedamini kokku kuivama. Saab kiita täpse tsenderduse eest Sinjavskile.

Eesti parim Joonas Tamm – 6. On jäänud mulje, et kui Karol Metsa on ühe mängu eest meeletult kiidetud, siis järgmisel korral tuleb ja näitab Tamm, et on ka kaitses olemas ja vingelt. Jäi silma arvukate otsustavate sekkumistega just tänu tugevale kerele, kui surus vastaseid pallilt maha. Oli tugev ka kõrgetele pallidele minekul. Jalaga mängus oli segadust, aga jällegi, neis episoodides tuleb alati vaadata ka potentsiaalsete saajate poole – kas tehti piisavalt avanemisi või ruumi.

Karol Mets – 5. Enne avavilet oli näha, et üritab keskendumise maksimumi viia ning heas mõttes peksis end üles. Tahe teha midagi ilusat, oli paista tribüünidele, kuid praaki tuli neljapäevase mänguga võrreldes rohkem. Kas lasi ta vastasel enda pealt maha pöörata või jäi löögiolukorras liialt kaugele – asjad, mida Metsa puhul tavaliselt ei märka. Ka jäi tema kiirus, mida oleme alatasa saanud kiita, nähtud duellides varjupoolele. Oli kaptenile kohaselt nõudlik ja juhendas häälekalt – ja fakt on ju see, et teisel poolajal jäi värav puutumata.

SN Stockholmis | Kapten Mets: kahju, et mängupildi leidmine peab toimuma läbi punktimängude

Michael Schjönning-Larsen – 3. Jättis vastasele liiga palju ruumi ning oli hädas klaarimistega – asi, mis oli terve avapoolaja võtmekohaks. Ka palliga mängus tuli sisse praaki. Jällegi, kiiduväärt on see, et üritab otsida rasketest olukordadest väljapääsu lühikeste lihtsate söötude näol, aga oma värava juures olles tuleb esmalt veenduda, et sõber on palliks valmis. Tuleb rahvusvahelise tempoga veel harjuda – eks see kehtib paljude kohta.

Michael Schjönning-Larsen vajab rohkem rahvusvahelisi mänge. Foto: Brit Maria Tael

Martin Miller – 4. Sellises mängus on kõik, kes mängivad kaitsjatest eespool, natuke nagu üks hall mass. Kõik üritavad midagi ära teha ja jõuda tahapoole appi, mis ongi ka õige ja eeldatav. See tõmbabki energiast tühjaks ehk kui ühel hetkel on variant rünnakule minna, on jalad juba krussis. Milleri roll jääb täna veel ka laiemalt arusaamatuks (kui võrrelda teda ka näiteks vasakääre Sinjavskiga). Lasi Eesti ainsa nurgalöögi kahjuks raisku. Teisel poolajal, kui tuli sügavamalt kaitsta, paistis silma mõne hea vaheltlõikega.

Kevor Palumets – 2. Kui vastane mängib vaid kahe ääremängijaga (nii kaitsjate kui poolkaitsjate arvestuses), tähendab see lihtsas keeles, et keskel on rohkem rahvast, keda on vaja kinni võtta. Palumets proovis end seal mängijate vahel ära jaotada, aga paraku tähendas see rohkem seda, et jäi olukordadesse hiljaks. Teise värava olukorras lasi pallil end üle kavaldada, kolmanda tabamuse puhul lasi ründajal enda selja taha joosta, lisaks muidugi ka see tobe punane kaart. Täna paneme kogenematuse arvele, aga järgmist korda tulla ei tohi.

SN Stockholmis | Mängukeelu saanud Palumets: täna-homme kurb, siis proovin end uuesti käima saada

Rocco Robert Shein – 5. Tundis palliga end kõige mugavamalt ja tegi rahustavaid pause ja muid nõkse, aga kaaslased ei jõudnud alati samale lainele või ei suutnud Shein ise leida käiku ettepoole. Aitas tekitada neid Eesti säravamaid hetki ehk kindlasti oli Shein poolkaitsjatest kõige asjalikum. Aga jah, kaitses oli ikka üks suur segadus ja seal tuleb ka keskväljamängijate otsa vaadata.

Rocco Robert Shein rügas mehiselt tööd teha. Foto: Brit Maria Tael

Vlasi Sinjavski – 5. Oli meie peamisi ründekäike – millest vastane oli teadlik ja seega eriti tähelepanelik – ning omas mitut head võimalust, kuid sai kokkuvõttes kätte vaid nurgalöögi või niisama rahuldava soorituse raami. Teisel poolajal oli väga hea võimalus lüüa vastuvärav, aga pärast pikka jooksu ja vastaste üle konksutamisi sai löök nõrk. Kaitses rügas ka kõvasti ja tegi ühe suure bloki.

Martin Vetkal – 4. Mängis sellise kohtumise kohta ühel keerulisemal positsioonil. Oli enamuse ajast pildilt kadunud ja sarnaselt teistele poolkaitsjatele proovis oma väärtust näidata nii kaitses kui ründes. Sai korra ka Sheini söödu järel lubavalt löögile, aga ebaõnnestus. Entusiasmi oli, üritas vastastelt palli kätte saada, aga jõust jäi puudu. Vaja veel mehistuda – arvestades tema vanust, on see tegelikult loogiline.

Rauno Sappinen – 6. Pidi sel korral täitma korraga kahte ülesannet ehk võitlema kaitsjatega – mis eelmine kord oli rohkem Alex Matthias Tamme töö – ja siis aitama rünnakuid tekitada. Nii läkski suurem aur maadlemisele, kusjuures rootslased näisid kohati päris häiritud olevat, et selline hagijas tihti külge jõuab. Saatis teisel poolajal Sinjavski heale rünnakule, aga endale midagi sellist lubavat lõpuks ei saanudki.

Alex Matthias Tamm – 5. Tammele kahtlemata sobivad sellised mängud, kus ta saab kaitsjatega võidelda ja nullolukordadest midagi välja võluda. Arvestades äkitselt tekkinud ründajate puudust, pidi jääma esialgu pingile, et asendada ühel hetkel Sappineni. Mine tea, mis võinuks saada, kui Tamm oleks selgi korral alustada saanud. Mängust jääb kahtlemata kummitama 1 vs. 1 võimaluse kasutamata jätmine ning teine kollane kaart, mis jätab ta järgmiseks mänguks pealtvaatajaks. Tamm võitleb hästi ja kõik kena, aga fookust tuleks hoida selliselt, et pääseks kohtuniku tõsise sekkumiseta.

Artur Pikk – 5. Tuli siis, kui Eesti oli päris sügavale ära vajunud, samas kaitses näisid asjad paremini kontrolli all olevat. Vasak äär oli tema sekkumise järel paremini kontroll all kui Schjönning-Larseni ajal, aga täiesti puhaste paberitega ei pääsenud ka tema. Mingit silmnähtavat muutust ei toonud, aga arvestades mängu, olid temagi käed seotud.

Markus Poom – 6. Väärib tunnustust läbisöödu eest Tammele: see reaktsioon ja filigraanne liigutus – justkui palli surmamine, aga lihtsalt kauni söödu näol – olid tipptasemel. Oleks väärinud selle episoodi eest söödupunkti. Muus osas päris anonüümne ja rassis hambad ristis terve meeskonnaga.

Patrik Kristal – 6. Oli tahet täis ning sekkus hea energiaga. Paraku oli mäng suuresti juba tehtud ehk Kristal läks lihtsalt väärtuslikke õppetunde koguma. Vast eredaimalt jääb meele pallivõit Kulusevskilt. Ei kartnud duelle ning pingutas lõpuni. Lihtsalt kahju, et ei saanud end ründefaasis näidata.

SN Stockholmis | Keerulises seisus sekkunud Kristal: pallivõitu Kulusevskilt on alati tore kaasa võtta!

Michael Lilander – mängis hinde teenimiseks liiga vähe.

Eesti pidi palli võrgust korjama kolmel korral. Foto: Brit Maria Tael

Eesti koondis – 4. Esimese kolmveerandtunni teine pool sai lõpuks määravaks ning jättis matšist sisse kehva maigu. Vähesed tulid Rootsi üleskrutitud tempoga toime ja nii polnud ründetegevust põhimõtteliselt üldse. Kiitus, et teiseks poolajaks tehti just tagalat silmas pidades korrektuurid, ent see tähendas ikkagi kui lõputut kaitsmist.

Hinnete skaala: 10 - teiselt planeedilt; 9 - ulmeliselt hea; 8 - väga hea; 7 - hea; 6 - standardhinne, normaalne mäng; 5 - veidi alla ootuste; 4 - halb; 3 - väga halb; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.