Iraani lootused maailmameistrivõistlustel midagi positiivset korda saata said lõuahaagi hetkel, kui neid Hispaania ja Portugaliga ühte alagruppi loositi. Või kas ikka said?

Iraanlased mäletavad. Mäletavad nelja aasta tagust mängu Argentinaga ja Lionel Messi üleminutite väravat, mis neilt kõigi aegade parima tulemuse röövis. Aga mäletavad ka, kuidas see mäng pani mängijaid ja rahvast uskuma, et kõik on võimalik.

Selle teadmise võtsid iraanlased kaasa uude tsüklisse. Neli aastat tagasi nibin-nabin koha teeninud meeskond ei kaotanud Aasia valiksarjas ühtegi mängu, hoidis 12 (!) mängu järjest taga nulli ja broneeris pärast peo korraldajaid ja Brasiiliat kolmandana piletid. Ja siis löödi neile loosimisel raske rusikaga lagipähe.

Iraan oli ennast ainsa Aasia riigina surunud kolmandasse loosipotti, mis võinuks justkui tähendada veidi lihtsamat loosi. Esimesest potist Venemaa vastaseks lootmine oli ehk liialt optimistlik, aga vähemalt teisest potist ... Ja siis tõmmati Iraan välja. Gruppi, kus olid juba valitsev Euroopa meister Portugal ja hirmkõva Hispaania.

"Minu eesmärk ja unistus on jõuda maailmameistrivõistlustel alagrupist edasi," teatas Iraani peatreener Carlos Queiroz - sünnilt portugallane. "Me ei peaks alagruppi jõudmisega rahul olema. Peame olema ambitsioonikad. Mõtlema suurelt. Me ei sõida Venemaale turistidena."

Peatreeneriga või peatreenerita?

Ainult et Queiroz ise oleks peaaegu Venemaale turistina sõitnud - või vähemalt mitte Iraani, vaid tõenäoliselt mõne teise koondisega. Poolteist aastat tagasi viskas treener lahkumispaberid lauale. See ei olnud seitsme aasta jooksul esimene kord, aga 63-aastane mees kinnitas, et nüüd on tal tõsi taga. Mõni kuu hiljem suutsid Iraani alaliidu juhid Queirozi siiski ümber veenda.

Kohe, kui jutud portugallase võimalikust lahkumisest liikvele läksid, tekkis ukse taha kosilaste järjekord. Iraan on lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Portugalile juba kolmas meeskond, kelle portugallane maailmameistrivõistlustele viinud, ees ootab neljas suurturniir. Tema viljeletav jalgpall ei ole üleliia kaunis, kuid on kuratlikult efektiivne.

Neli aastat tagasi Argentina vastu tõestas Iraan juba, et on võimeline maailma tippude käike kinni panema ja nüüd peaks rohkem lubama ka rünnak, aga kõik hakkab nende jaoks ikka ja jälle kaitsest. Plaan ei näe lihtsalt muud ette, aga teisiti ei olegi mõeldav, kui vastas on Hispaania kahurvägi ja Cristiano Ronaldo - vähemalt Portugali teab ja tunneb Queiroz läbi ja lõhki. Sobivalt on see ka alagrupi viimane mäng.

Omad mured eesotsas nigela väravavahtide valikuga Iraanil muidugi on. Avamängust Maroko vastu jääb eemale nende ülekaalukalt parim kaitsev poolkaitsja, Permi Amkari mees Saeid Ezatolahi, ja isegi koos temaga ei ole keskväljal piisavalt kvaliteeti, et mänge domineerida. Iraan tuleb turniirile selge mõttega kaitsta ja veel kaitsta. Ja siis nõelata, kui selleks võimalus antakse.

Võrreldes nelja aasta tagusega on kahtlemata käik juurde pandud. Loos teeb iraanlasi küll ettevaatlikuks, aga kes ütleb, et Iraanist ei võiks saada selle turniiri Costa Rica?

Meeskonna staar - Sardar Azmoun

Neli aastat tagasi nimetati verinoor Azmoun maailmameistrivõistluste esialgsesse nimekirja, kuid oli üks viiest, kes viimasel hetkel eemale jäi. Nüüd 23, ei ole Azmoun Venemaa kõrgliigas endiselt suutnud võrke regulaarselt sahisema panna, kuid koondisesärgis saab mehest tõeline lõvi - 32 mängu ja 23 väravat on numbrid, mis iga ründaja uhkeks teeksid. 

Silm peale - Alireza Jahanbakhsh

Tipuründajana tegutsevat Azmouni toetab põnev kolmene liin: keskel endine Premier League'i mees Ashkan Dejagah, vasakul Östersundi ime osaline Saman Ghoddos ja paremal Jahanbakhsh, Hollandi kõrgliiga selle hooaja parim väravakütt. 24-aastane Alkmaari mees lisas 21 väravale 12 resultatiivset söötu ja tundub üpris kindel, et eduka MM-i korral võivad tema aktsiad kiiresti kõrgustesse kerkida.

Koondisest väljas - Jalal Hosseini

Queirozi julgust ebapopulaarseid otsuseid teha ei tasu alahinnata ja kuigi 36-aastane raudvara Hosseini tegi kaasa pea kogu valiktsükli, leidis portugallasest loots, et viimase 23 mehe seas 116-kordsele internatsionaalile kohta ei ole.  "Austan Jalali väga, aga peaksime pöörama tähelepanu Iraani jalgpalli järgmisele põlvkonnale. Vajame nooremat Team Mellit (Iraani hüüdnimi - I. L.) ja edasi liikumist," selgitas Queiroz.

Treener - Carlos Queiroz

Portugallasest on juba üksjagu juttu olnud, kuid tema CV on tõeliselt erakordne. Neljandad maailmameistrivõistlused kolme koondisega, klubitasandil kaks perioodi Sir Alex Fergusoni parema käena ja Real Madrid, aga ka klubid Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Queiroz on jõudnud palju ja teda hinnatakse jalgpallimaailmas väga kõrgelt, aga suurtest autasudest on ikka ja jälle puudu jäänud. Iraaniga maailmameistriks?

Ivar Lepik: "Iraan ei ole mitte turniiri must, vaid nähtamatu hobune. Üsnagi üksmeelne arvamus on, et B-alagrupist lähevad Hispaania ja Portugal edasi, küsimuseks vaid, kumb esimese, kumb teisena. Aga nii lihtsalt see ei lähe. Iraan hammustab emba-kumba, aga edasipääsust jääb siiski lõpuks puudu."

Mängud alagrupis:

R, 15. juunil kell 18.00 vs Maroko
K, 20. juunil kell 21.00 vs Hispaania
E, 25. juunil kell 21.00 vs Portugal

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Alireza Beiranvand (Persepolis), Rashid Mazaheri (Zob Ahan), Amir Abedzadeh (Maritimo).
Kaitsjad: Ramin Rezaeian (Oostende), Mohammad Reza Khanzadeh (Padideh), Morteza Pouraliganji (Alsaad), Pejman Montazeri (Esteghlal), Seyed Majid Hosseini (Esteghlal), Milad Mohammadi (Groznõi Ahmat), Roozbeh Cheshmi (Esteghlal).
Poolkaitsjad: Saeid Ezatolahi (Permi Amkar), Masoud Shojaei (Ateena AEK), Saman Ghoddos (Östersunds), Mahdi Torabi (Saipa), Ashkan Dejagah (Notthingham Forest), Omid Ebrahimi (Esteghlal), Ehsan Hajsafi (Olympiakos), Ali Gholizadeh (Saipa), Vahid Amiri (Persepolis).
Ründajad: Alireza Jahanbakhsh (AZ Alkmaar), Karim Ansarifard (Olympiakos), Mahdi Taremi (Al-Gharafa), Sardar Azmoun (Kaasani Rubin), Reza Ghoochannejhad (Heerenveen).