Kes külvab, see lõikab? Argentiinlase loodud kasvupinnas on seni olnud viljakas, kuid suur lõikusperiood ootab Ecuadori alles ees

2. NOVEMBER 2022 14:12

Laura Jaansen

Kas Ecuadori noorus on trump või murekoht? Foto: Scanpix / Santiago Arcos / Reuters

Ecuadori koondist ootab ees neljas MM ning kogenud argentiinlased käe all toimetavalt koondiselt loodetakse nooruslikult särtsakat ning seni parimat esitust. Ehk põhjusega. Kas nimed Moises Caicedo, Pervis Estupinan, Piero Hincapie ja Gonzalo Plata ütlevad midagi? Olgu vastus jah või ei, tänavune suur areen ja rambivalgus peaksid poisikestest mehed tegema.

Ecuadori senised sammud MM-i teekonnal on olnud jõulised ning kohati hiiglapikad. Kümnest Lõuna-Ameerika kandidaadist olid just nemad need, kes 2020. aasta septembris FIFA paremusjärjestuse kohaselt eelviimasel pulgal istusid. Esimeses matšis tõotas tulla korralik reaalsuskontroll, kuid Lionel Messi ja Argentina jõudsid tabamuseni vaid varajasest penaltist. Loetud päeva hiljem pistis Ecuador kotti MM-i püsikunde Uruguay. Sekka visati ka Boliivia, korra Kolumbia, Paraguay, Venezuela ja Tšiili. Viike kogunes viis.

Neist üks närvekõditavamaid peeti 2022. aasta jaanuaris kodus Brasiiliaga. Tolles matšis jäädi juba 6. minutil kaotusseisu ja loetud minutid hiljem vähemusse, sest kiiper Alexander Dominguez kalkuleeris totaalselt valesti ning rammis putsakorgid palli tabamise asemel Gabriel Jesusi kõrisse. Koduste õnneks harvendati üsna pea ka Brasiilia ridu teise hoiatuse saanud Emerson Royali võrra.

💎 ¡Pura magia, @Gonzalo_Plata20! #JuntosHacemosHistoria🇪🇨 pic.twitter.com/rG1AShFAHy — La Tri 🇪🇨 (@LaTri) January 28, 2022

VAR-i sekkumisteta võinuksid agaralt vastu purssinud Ecuadoril olla hiilgavad õlekõrred viigivärava löömiseks, kuid esimesel hinnangul rängalt patustanud Alisson Becker piirdus vaid kollasega ning penaltilöömiseks ka ei läinud. 75. minutil sai Ecuador viigitabamuse kätte omal käel, skoorijaks Felix Torres. Üleminutitel proovisid jalgpallijumalad veel viimase köie heitmist: Alissoni rusikad tabasid karistusalas Ayrton Preciado peanuppu, korduste põhjal siiski peale palli mängimist. Niisiis jäi 1:1 viik ning "vaid" kaks eemaldamist püsima lõpuvileni.

Karastava punkti tõi Peruud kahe silmaga edestanud Ecuadorile ka teine kohtumine Argentinaga, mis lõppes samuti tulemusega 1:1. Sealjuures saadi vastuvärav kätte alles üleminutitel, kui käega mängu eest määrati penalti ning Enner Valencia kõmmutas palli teisel katsel Geronimo Rulli selja taha.

Trumpkaart, mida peab oskama kasutada

Kas just "üllatuslik" võiks olla hädavajalik sõnakasutus rääkides Argentinaga peetud viigimängust, kui tuua sisse tõsiasi, et see oli üks vähestest matšidest, mis peeti Ecuadori suurimas linnas Guayaquilis? Nii ja naa.

Enamasti mängib La Tri pealinnas Quitos, mis asub pea 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Niisiis on Ecuadori kodumängud olnud niikuinii külaliste jaoks törts keerukamad, sest inimkeha jaoks on säärased kõrgused lihtsasti öeldes proovile panevad. Sadamalinnas Guayaquilis saab üldiselt lihtsamini õhtale.

Ecuadori viimane valikmäng peeti Argentinaga, kus saadi kätte 1:1 viik. Foto: Scanpix / Jose Jacome / Reuters

Kui numbritesse sukelduda, siis Ecuadori 26 silmast 18 võeti koduväljakutel. Neist omakorda 12 kõrgel-kõrgel Quitos, võit Boliivia üle ja viik Argentinaga seevastu Guayaquilis. Kodus jäädi korra alla vaid Peruule, kellega mängiti samamoodi "trump-staadionil". Ehk vaid kaks võitu ja kaks viiki mängiti välja võõrsil.

Et kontrasti veel lisada: eelmises valiktsüklis võeti 20 silma, neist 13 teeniti samuti toetavate koduseinte vahel. Siiski kokkuvõttes kesine esitus Venemaale ei viinud. Varem, 2014. aasta MM-i teekonnal oldi kodus koguni täielikult alistamatud, kuid Brasiiliasse välja jõudnud Ecuador jäi võidu, viigi ja kaotusega E-alagruppi püsima.

Kusjuures Ecuadori pealinn Quito pole kõige kõrgemal asuv linn, kus koondisejalgpalli regulaarselt mängitakse. Tolles edetabelis on kindlalt eespool Boliivia pealinn La Paz, mis asub enam kui 3600 meetri kõrgusel merepinnast. Käärid võrreldes Ecuadori numbritega on veelgi märkimisväärsemad: valiktsüklis saadud 15 silmast koguni 13 võideldi välja kodus. Samas pole võõrsil vaid kaks punkti teeninud Boliivial MM-ile asja, mistõttu ei saa Ecuadori senist edu koduväljaku arvele kirjutada. Midagi tehakse veel õigesti.

Ecuadori uus tulek saatis hingusele rahvuslinnu ning äratas talente

Kolmel MM-il osalenud Ecuadori parimaks tulemuseks on 2006. aastal korraldajamaa Saksamaa järel teisena edasipääs, kuid viimane piir tuligi juba kaheksandikfinaalis ette. Esimest korda käidi suurturniiril 2002. aastal, kus alistuti Itaaliale ja Mehhikole. Võit Horvaatia üle grupi viimasest pulgast ei päästnud. Ja 2014, nagu öeldud, jäädi samuti nelja silmaga alagruppi pidama.

Pärast mitmeid viimaste aastate põrumisi – alles kaheksas koht 2018. aasta MM-i teekonnal, 2019. aasta Copa America alagrupis vaid üksainus silm – võttis Ecuadori alaliit asjad tõsisemalt ette. Pärast mitut ebaõnnestunud treenerisaagat nimetati 2020. aasta alguses ametisse Hollandi legendi Johan Cruyffi poeg Jordi Cruyff.

Lisaks tutvustati modernsema lahendusega uut embleemi, mis saatis hingusele pallurite rinnal 1965. aastast ilutsenud rahvuslinnu Andi kondori. Teravamad silmad leiavad ta siiski üles alaliitu tähistavast tähekombinatsioonist "FEF".

Dentro de nuestro nuevo escudo llevamos la garra manabita y su fuerza 💪🏽 a través de la silla #manteña, esa tenacidad y lucha incansable que los caracteriza, lo llevaremos en cada partido ⚽️

Va por tí #Manabí 💚 pic.twitter.com/ZSjc99EWvt — FEF 🇪🇨 (@FEFecuador) January 15, 2020

Uued tuuled kohe puhuma küll ei hakanud, sest 2019. aasta lõpust möllama hakanud koroonaviirus tõmbas uuele stardile esialgu pidurit. 2020. aasta juulis, ilma ühtegi matši juhendamata, lahkus Cruyff ametist. Mehe asemele toodi argentiinlane Gustavo Alfaro, kelle usaldava käe all on esile tõusnud mitmed talendikad noormängijad ning usutavasti just see on pannud põhja Ecuadori uuele tulekule.

Näiteks viimases sõprusmatšis koosnes neljameheline kaitseliin keskmiselt 22-aastastest palluritest, keskväli oli törts eakam – keskmiselt 24. Nii on teiste seas tuule sappa saanud Pervis Estupinan, Moises Caicedo, Jeremy Sarmiento (kõik Brighton & Hove), Piero Hincapie (Leverkusen), Gonzalo Plata (Real Valladolid) ja Jackson Porozo (Troyes).

Vanadest olijatest, kes käisid muuhulgas ka 2014. aasta MM-il, on alles puurilukk Alexander Dominguez (35), 2019. aastal Augsburgi siirdunud Carlos Gruezo (27) ning klubijalgpalli Inglismaa kõrgliigas mänginud kapten Enner Valencia (32). Kusjuures kindamehed Dominguez ja alles eelmisel aastal oma debüüdi teinud Hernan Galindez (35) on koondise kõige eakamad lülid. Kogenud kiiprite konkurentsi algrivistuse määramisel hinnatakse kõige tihedamaks, kusjuures viimastes matšides on mänguaeg jagunenud küllaltki võrdselt.

Hernan Galindez tegi oma koondisedebüüdi alles 34-aastaselt. Foto: Scanpix / Dolores Ochoa / Reuters

Jabur paberimäärimine või saatuslik eksimus?

Valiktsüklis jäeti pika ninaga nii Peruu kui ka Tšiili ja Kolumbia, kellest esimesed kaks on ka matšide järel endiselt Ecuadori kõri kallal. Nimelt hakati juba kevadel näpuga järge ajama ja käidi välja, et paremkaitsja Byron Castillo dokumendid on võltsitud ehk ta mängib vale lipu all. FIFA lükkas esimesed kaebused küll tagasi, kuid uute tõendite valguses on asi jõudnud Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) lauale.

"Oleme FIFA-le esitanud märkimisväärse hulga tõendeid selle kohta, et mängija on sündinud Kolumbias ning tema Ecuadori sünnitunnistus on võlts," vahendab väljaanne The Athletic Tšiili alaliitu esindava Eduardo Carlezzo sõnu.

Tšiili väidab, et tegelikkuses on Castillo ka vanem. "On arvukalt tõendeid, et mängija sündis 25. juulil 1995 Kolumbia linnas Tumaco. Mitte 10. novembril 1998. aastal," seisab Tšiili kaebuses. Lisaks viidatakse ka nime erinevustele: Kolumbia dokumendi omanik on Bayron Javier Castillo Segura, Ecuadoris sündinud mehe nimeks on märgitud Byron David Castillo Segura. Selle kohta, et Ecuadori kaitsjal võiks olla hoopis samanimeline vend, tõendid puuduvad.

Ka Mail Online on toonud päevavalgele üllatavaid tõendeid. Väidetavalt on nende käsutuses nelja aasta tagune lindistus Castillo ja uurijate vestlusest. Seal on pallur end tutvustanud nimega, mis pärineb Kolumbia sünnitunnistuselt, ning väitnud oma sünniaastaks 1995.

View this post on Instagram

A post shared by Byron Castillo🇪🇨💫👽🛸👁 (@byron4590)

Kui CAS peaks sekkuma, siis MM-ile pääsemise šansid on nii Tšiilil kui Peruul, kes nõuavad erinevaid lahendusi. Tšiili näeb, et oleks aus, kui Castillo osalusel toimunud kaheksa kohtumise tulemused muudetakse tehnilisteks kaotusteks. Sellisel juhul saaksid Eduardo Berizzo hoolealused Ecuadoriga peetud matšidest ühe punkti asemel hoopis kuus ning see paigutaks nad Peruu ja Kolumbia ette.

Peruu alaliit tahab aga, et MM-i koht antaks neile, sest kvalifikatsioonis lõpetati tihedalt Ecuadori järel. CAS-i istungid toimuvad 4. ja 5. novembril. Otsust oodatakse 10. novembriks, kui MM-ini on jäänud täpselt kümme päeva. Niisiis võib veel juhtuda, et Ecuador oma neljandale MM-ile tänavu ei pääsegi. Seda on mitmed välismaised väljaanded hinnanud küll vähetõenäoliseks.

Meeskonna staar – Moises Caicedo

2. novembril oma 21. sünnipäeva tähistav Moises Caicedo tegi debüüdi Ecuadori A-koondises pisut enam kui kahe aasta eest. Valiktsükli avakohtumises jäädi Argentinale küll alla, kuid järgnenud matšis oli Caicedo see, kes omad Uruguay vastu juhtima viis. Gustavo Alfaro on Ecuadori keskväljavõlurit usaldanud kokku 25 matšis, tabamusi on kogunenud kaks ning väravasööte neli.

Kapten Enner Valencia kõrval on Caicedo just see mees, kelle liidriomadused Ecuadori mängule hulgaliselt juurde annavad. "Ma olen mängija, kes ei räägi palju, kuid mulle meeldib võidelda kõikide 50-50 pallide ja lahtiste pallida nimel, valmis lõikama vahelt, pressima, valmis kõigeks! Ja kui mu meeskonnakaaslased näevad seda, ma arvan, et see innustab neid sama tegema," usub 21-aastane Caicedo.

2021. aasta alguses Brighton & Hove Albioniga käed löönud Caicedo tegi mullu laenult naastes poole aastaga kaasa kaheksas matšis. Tänavu on ta kuulunud kõigis 12 kohtumises algrivistusse. Kavalate läbisöötude, hulgaliste pallinäppamiste ning suurepärase mängulugemise tõttu kuulsust koguvat Caicedot on juba pandud paari ka teiste suurklubidega, edukas MM võiks veelgi rohkem uksi avada.

"Ma olen küll noor, aga ma tunnen, et olen võimeline meeskonda kandma. Tunnen, et ma saan selle vastutusega hakkama. Usun, et kui tuleb aeg, mil ma pean juhtohjad haarama, siis saan sellega hakkama," on Ecuadori keskväljamees enesekindel.

Silm peale – Piero Hincapie

Piero Hincapie on Ecuadori koondist esindanud enam kui numbrit passis. 20-aastane kaitsja astus A-koondise tasandil esimest korda väljakule 2021. aasta juunis Copa Americal, rassides Kolumbia vastu terve matši. Riburadapidi on kogunenud 21 kohtumist, mis teeks Robert Arboleda puudumisel Hincapiest koondise kogenuima (!) keskkaitsja.

Mullu koondisedebüüdi järel Leverkuseni Bayeriga käed läänud Hincapie esimeseks proovikiviks sai Euroopa liiga, kus sakslased võtsid 2:1 võidu Ferencvarose üle. Glasgow’ Celticu vastu saadud algkoosseisudebüüdile vajutas noor Ecuadori koondislane vinge pitseri: 25. minuti tabamus sillutas tee 4:0 võiduni.

Ääreründes keskkaitsesse (harvem äärekaitsesse) liikunud Hincapie tunneb end palliga mugavalt, erilisteks maasikateks on tema diagonaalpallid ning tsenderdused kasti. Kaitsefaasis on noor koondislane agressiivne ja kaval, teades küllaltki täpselt ära, millal olukorda sekkuda ning kuidas. On võimeline kasutama oma plusse ära nii kesk- kui ka vasakkaitses.

Suurim mure – kuidas saab hakkama noorte talentide jõul toimetav koondis?

Nagu varem välja toodud, siis töötab Ecuadori koondis väga noorte jõudude peal. Kui väravapostide vahele läheb eeldatavasti 35-aastane kindamees, siis ei saa välistada, et kaitseliini kogenuim lüli on alles kolme aasta eest pilti tulnud Pervis Estupinan (24).

Säärane olukord on tekkinud suuresti 31-aastase Robert Arboleda võikast jalaväänamisest, mis saatis Brasiilias klubijalgpalli mängiva mehe suvel ka opilauale. Viimati juunikuus väljakul käinud Arboleda on koondisesse küll kaasatud, kuid ilma mängupraktikata on mehe valmisolekut raske hinnata.

Augsburgis toimetava 27-aastase Carlos Gruezo kõrval võib keskväljal näha toimetamas Moises Caicedot (21) ning Alan Francot (24). Kandvat rolli võib oodata ka 1. novembril 21. sünnipäeva tähistanud Gonzalo Platalt, kes on võimeline mängima nii poolkaitses kui rünnakul.

Ründeliin peaks seevastu olema kõige enam suurtel areenidel käinud, sest põhiraskus saab tõenäoliselt olema Fenerbahces väravavõrke purustava Enner Valencia õlgadel. 74 matšiga 35 väravat löönud ründaja on ka Ecuadori kapten.

Treener - Gustavo Alfaro

60-aastane Gustavo Alfaro on pool oma elust toimetanud treenerina. 30-aastaselt mängijaputsad varna riputanud argentiinlane on oma karjääris juhendanud enam kui kümmet eri tiimi. Neist uhkeim ehk Boca Juniors, kellega Alfaro veetis vaid aasta, kuid tasuks nii superkarikas kui meistritiitel.

Alfaro käekirja üheks märkimisväärseimaks osaks on noorte pallurite usaldamine, mistõttu on mitmed Ecuadori talendid siirdunud Euroopa tippklubidesse lubavaid tegusid tegema ning toovad seega kogemust ka kodumaale. 2020. aastal La Tri tüürile asunud Alfaro on liiminud meeskonna ühtseks tervikuks, kes töötab eeskujulikult nii kaitse- kui ründefaasis. Valikmängudega löödi 27 tabamust, millega jäädi alla vaid Brasiilia numbrile (40).

Alfaro on Ecuadoris kui legendi staatuses, sest pärast mitmeid erinevaid kollapse oli just kogenud argentiinlane see, kes taastas usu koondisejalgpalli. Niisiis pole ime, et Alfaro hoolealustelt loodetakse varasemate MM-ide tulemuste kindlat löömist.

Laura Jaansen: "Ecuadori arvukad talendid ja võime väravaid lüüa teevad neist väga põneva koondise, kellelt on paslik säravat tulemust loota. Kuna alagrupis on Katar, Senegal ja Holland, siis ma usun, et Ecuadori edasipääsušansid on enam kui korralikud. Ecuadori plussiks on noorus ehk kui tõesti sel MM-il asjad ei suju, siis on järgmiseks korraks vinge pagas olemas."

Mängud alagrupis:

P, 20. novembril kell 18.00 vs Katar (Al-Khor)
R, 25. novembril kell 18.00 vs Holland (Doha)
T, 29. novembril kell 17.00 vs Senegal (Doha)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Alexander Dominguez (LDU Quito), Hernan Galindez (Aucas), Moises Ramirez (Independiente del Valle).

Kaitsjad: Pervis Estupinan (Brighton), Angelo Preciado (Genk), Piero Hincapie (Leverkuseni Bayer), Xavier Arreaga (Seattle Sounders), Diego Palacios (Los Angeles FC), Jackson Porozo (Troyes), William Pacho (Antwerp), Robert Arboleda (Sao Paulo), Felix Torres (Santos Laguna).

Poolkaitsjad: Carlos Gruezo (Augsburg), Angel Mena (Leon), Jhegson Mendez (Los Angeles FC), Gonzalo Plata (Real Valladolid), Moises Caicedo (Brighton), Romario Ibarra (Pachuca), Alan Franco (Talleres), Jose Cifuentes (Los Angeles FC), Jeremy Sarmiento (Brighton), Ayrton Preciado (Santos Laguna).

Ründajad: Enner Valencia (Fenerbahce), Michael Estrada (Cruz Azul), Djorkaeff Reasco (Newell's Old Boys), Kevin Rodriguez (Imbabura).