Enne homset viimast meistriliiga vaatust avaldab Soccernet.ee täna viimase üldise hooaja kokkuvõtte, mis käsitleb neid kategooriaid, mida eelnevalt veel lahti harutatud pole.
Soccernet.ee on viimase kümnekonna päeva jooksul esitanud enda nägemuse hooaja parimatest ja halvimatest. Need kokkuvõtted - mille lingid leiad käesoleva uudise kõrvalt - ei pretendeeri aga lõplikule tõele, vaid on mõeldud abimaterjalideks eesootaval hääletusel.
Varsti avaneb traditsiooniline suur hääletus, kus valid just Sina koos teiste Soccerneti külastajatega lõplikult välja hooaja tõelised sangarid.
Kellest saab Tarmo Neemelo (2005), Marek Lemsalu (2006), Juha Hakola (2007 & 2008), Sander Puri (2009), Sander Posti (2010), Aleksandrs Cekulajevsi (2011), Igor Morozovi (2012) ja Rimo Hundi (2013) järel uus meistriliiga fännide lemmik, seda otsustad just Sina!
Parimad treenerid
Selget visiooni omav Norbert Hurt on Tallinna Flora tulemusi eelmise aastaga võrreldes tublisti parandanud ja nii on Floral enne viimast vooru veel teoreetiline võimalus meistriks tulla. Hurt on suutnud noorusele vaatamata meeste seas autoriteeti saavutada. Ta teab täpselt, mida tahab, ja otsib üha uusi teid, et seda saavutada. Põhikoosseisuga laveerib ta olenevalt vastasest üsna julgelt.
Indrek Koser on pigistanud sel aastal Tartu Tammekast välja rohkem, kui oleks võinud materjali arvestades oodata. Kuigi Tammeka hooaja ettevalmistus oli pea olematu, pole hooaja teises pooles ärakukkumist juhtunud. Koseri headust on paista ka koosseisust - tema noortegrupist said nii mõnedki mängijad juba sel aastal meistriliigas platsile.
Sergei Frantsev on Sillamäe Kalevile mänguliselt kõvasti juurde andnud. Meeskonna tegutsemine on varasemast efektiivsem ja stabiilsem ning tundub, et ka sisekliima parem. Frantsev liitus Kaleviga täpselt poolte mängude järel ning kui hooaja esimeses pooles olid sillamäelased kogunud 34 punkti, siis teises pooles (Frantsevi juhendamisel) on nad enne viimast mängu teeninud meistriliiga parimatena tervelt 42 punkti.
Tallinna Levadia juhendaja Marko Kristal on oma meeskonda teist hooaega järjest meistriks tüürimas. Eelmisel aastal Albert Vollrati nimelise Eesti parima treeneri auhinna pälvinud Kristal teab, kuidas tulemust saada, ja oskab mängijatest maksimumi välja pigistada. Levadia mängib lihtsat jalgpalli, mis töötab.
Autoriteetne Aleksei Tihhomirov on Jõhvi Lokomotivi mängupildi paika loksutanud. Kui tema on platsi kõrval, ei hakka keegi isetsema või looderdama ning suuri äravajumisi naljalt ei juhtu. Tihhomirov kasutab ka Kohtla-Järve Järve noori mängijaid. Kui ta augusti alguses Lokomotivi naasis, polnud klubi 22 vooruga ainsatki võitu teeninud, aga nüüd on Jõhvil kirjas neli võitu.
Karmi käega ja laia taktikalise pagasiga Tallinna Infoneti loots Aleksandr Puštov julgeb palju omi noori kasutada. Eelmise aastaga võrreldes on Infonet tubli sammu edasi astunud. Meeskond alistas tänavu kaks korda arvatavasti meistriks tuleva Levadia ning tegutses distsiplineeritult ja edukalt ka siis, kui esineliku kohta püüda polnud enam võimalik.
2013: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Ratnikov, 3. Meelis Rooba
2012: 1. Igor Prins, 2. Marko Kristal, 3. Meelis Rooba
2011: 1. Martin Reim, 2. Meelis Rooba, 3. Igor Prins
2010: 1. Martin Reim, 2. Marko Kristal, 3. Igor Prins
2009: 1. Igor Prins, 2. Norbert Hurt, 3. Marko Lelov
2008: 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
2007: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2006: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2005: 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli
Parimad publikud/fännid
Tallinna Flora fännid on viimase paari aastaga kõvasti juurde pannud. Klubi on samuti publiku meelitamiseks kõva tööd teinud ja omab tänavu ülekaalukalt meistriliiga suurimat kodupubliku numbrit (keskmiselt 747 pealtvaatajat).
Tartu Tammeka aktiivsete fännide punt on küll veidi kokku kuivanud, aga publikut ilmub Tamme staadionile korralikult. Nõmme Kalju fännid tekitasid vanasti Hiiu staadionil küll võimsama atmosfääri kui praegu Kadrioru staadionil, aga mehitatuselt on Kalju fännipunt siiski meistriliiga üks suurimaid.
Sillamäe Kalevi fännid on olnud alati ka välismängudel kohapeal karjumas. Tallinna Levadia fännid on end veidi taasavastanud ja suutnud jälle korraliku pundi kokku saada ning on suurte mängude puhul alati pildis.
2013: 1. Tartu Tammeka, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Levadia
2012: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2011: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Tammeka
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2009: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
2007: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2005: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora
Aasta mängud
Mäng Levadia-Kalju 3:2 (4. oktoobril) oli ülitähtis, sest enne kohtumist lahutas meeskondi vaid kolm punkti, ning ülipõnev, sest näha sai muuhulgas punaseid kaarte, penalteid, peatreeneri ärasaatmist ja omaväravat. Juba kolmandal minutil arvulisse vähemusse jäänud Levadia suutis lõpuks Dmitri Kruglovi üleaja väravast 3:2 võita.
Flora-Levadia 1:2 (18. oktoobril) oli oluline vaatus tiitliheitlusest, enne kohtumist lahutas meeskondi vaid kaks punkti. Flora läks avapoolaja viimasel minutil Irakli Logua väravast juhtima, aga Ingemar Teeveri ja Igor Subbotini tabamused kallutasid seisu Levadia kasuks.
Idavirulaste omavahelise kohtumise Lokomotiv-Trans 3:2 (20. septembril) avapoolajal väravaid ei löödud, aga seda vägevam oli teine poolaeg, mil Trans jäi kõigepealt oma endise duubelmeeskonna vastu 0:1 taha, asus seejärel 2:1 juhtima, ent kaotas lõpuks 2:3.
Hooaja esimene voor pakkus mänguga Levadia-Paide 0:1 (1. märtsil) suure üllatuse. Tiitlikaitsja alustas kaotusega, kohtumise ainsa värava lõi Said Atie esimesel üleminutil.
Head väravaterohked mängud olid ka Infonet-Flora 2:3 (23. mail), Tammeka-Lokomotiv 3:3 (25. juulil), Levadia-Infonet 2:3 (25. juulil), Infonet-Sillamäe 3:3 (14. juunil) ja Sillamäe-Kalju 2:3 (21. juulil). Tiitlikaitsja mitmeväravalise kuiva kaotusega üllatasid Infonet-Levadia 2:0 (24. oktoobril) ja Levadia-Sillamäe 0:3 (23. august), kolm punast kaarti välkus lahingus Kalju-Infonet 1:1 (29. augustil).
2013: 1. Kalju-Flora 4:3 (31. mail), 2. Levadia-Kalju 2:1 (1. oktoobril), 3. Tammeka-Levadia 2:1 (6. augustil)
2012: 1. Levadia-Flora 5:4 (20. augustil), 2. Flora-Kuressaare 0:1 (31. märtsil), 3. Kalju-Levadia 2:2 (1. septembril)
2011: 1. Flora-Kalju 3:3 (3. juulil), 2. Kalju-Flora 3:0 (10. septembril), 3. Levadia-Paide 0:1 (18. oktoobril)
2010: 1. Levadia-Flora 2:2 (25. juulil), 2. Flora-Levadia 2:0 (16. oktoobril), 3. Tammeka-Flora 2:1 (2. oktoobril)
2009: 1. Kalju-Flora 3:2 (12. septembril), 2. Levadia-Flora 3:2 (20. juunil), 3. Levadia-Paide 4:2 (10. novembril)
Aasta ämbrid
Nõmme Kalju alustas hooaega tehnilise kaotusega. Kalju 1:0 võit Tallinna Infoneti üle tühistati, kuna nõmmekad saatsid viimasel minutil väljakule Andre Järva, kel rippus eelmisest hooajast üleval mängukeeld. Süü võttis enda peale Kalju spordidirektor Sergei Terehhov.
Narva Transil polnud kahes augustikuu mängus (4:1 võit Tallinna Kalevi üle ja 1:2 kaotus Tartu Tammekale) kasutada ühtki väravavahti, kuna Sergei Lepmets oli juulis klubist lahkunud ja Nikita Tokaitšuk sai vigastada. Väravat pidi kaitsma vasakkaitsja Vitali Andrejev.
Trans ei suutnud 1. novembril võõrsilmängule Infonetiga kaasa võtta õiget värvi vormi ning kuna narvalastel polnud ka veste, tuli Transil mängida Infoneti kirjadega vestides. Loomulikult oli tagajärjeks suur 2:5 kaotus.
Sillamäe Kalev jagas aprilli lõpus liidrikohta ja kõik näis olevat hästi, kui klubi suutis sattuda lahkhelidesse nii peatreeneri Sergei Ratnikoviga, kes ametist lahkus, kui ka endise Eesti koondislase Andrei Sidorenkoviga, kes keeldus duublis mängimast ja kelle leping katkestati.
Flora poolkaitsjad Karl-Eerik Luigend ja Sergei Mošnikov hankisid mõlemad 4:1 eduseisus Tammeka vastu täiesti ebavajaliku punase kaardi (20. septembril) ning pidid järgmise nädala lahingust Kaljuga eemale jääma. Flora kaotas ilma kahe olulise poolkaitsjata Kaljule 0:2.
Kalju saavutas 4. oktoobril toimunud tähtsas kohtumises Levadia vastu juba kolmandal minutil arvulise ülekaalu ja läks neljandal minutil penaltist juhtima. Hea võimaluse tabelis Levadia kõrvale tõusta lasi Kalju aga käest, kaotades selle mängu 2:3.
Trans mängis 27. septembril innukalt ja oli lähedal Ida-Virumaa rivaalilt Sillamäelt punkti võtmisele, kuid viis minutit enne lõppu lubas 18-aastane puurivaht Nikita Tokaitšuk pärast Andrei Sidorenkovi tsenderdust pallil käte vahelt võrku lipsata.
Tammeka kaitsja Kevin Anderson "hääletas" 1. augustil oma trahvikastis suluseisu, hoides kätt üleval, kui pall tema tõstetud kätt tabas. Tammeka kaotas sellest olukorrast sündinud penalti tõttu Sillamäele 0:1.
Flora poolkaitsja Roman Sobtšenko pääses 27. septembril Kalju vastu 80. minutil platsile. Lühikese ajaga jõudis ta tähtsas mängus viigiseisu ära anda, joostes oma karistusalas sisse Ken Kallastele ja põhjustades ebavajaliku penalti, millest Kalju skoori avas.
2013: 1. Risto Kägo uskumatu kaardisadu, 2. Martin Jõgi osales vale nime all Rahvaliigas, 3. Kohtunik Eiko Saar luges ära Rimo Hundi käega löödud värava
2012: 1. Sami-Sander Kivi omavärav otse karistuslöögist, 2. Siim Luts näitas Tartu fännidele keskmist sõrme, 3. Kohtunik Toomas Nõmmiste luges Kivi omavärava ära
2011: 1. Konstantin Nahki Hitleri-žest, 2. Levadia tehniline kaotus Kuressaarele, 3. Zakaria Beglaršvili põgenemine Florast
2010: 1. Siksten Kasimiri teadmata toimunud üleminek Florast Kuressaarde, 2. Kalju krahhiga lõppenud välismängijate osturalli, 3. Stanislav Pedõki jämedad eksimused Flora väravas
2009: 1. Jaanis Kriska omavärav kohtumise viiendal sekundil, 2. Kalju kasutas Kuressaares lubatust rohkem välismängijaid, 3. Aleksandr Karpõtševi punane kaart tiimikaaslase ründamise eest
Aasta ebaõnnesõdurid
Sillamäe Kalevi ründetäht Vjatšeslav Zahovaiko sai juba aprillis nii tõsise vigastuse, et pidi ülejäänud hooaega kõrvalt vaatama.
Tallinna Levadia ründaja Artur Rättel oli saanud just kauaoodatud esimese koondisekutse (12. mail), kui vigastas (samal õhtul) tõsiselt põlve külgsidemeid. Sellest ajast saadik pole ta väljakule naasnud.
Noor Nõmme Kalju ründaja Andre Järva sai terviseprobleemide tõttu meistriliigas platsile vaid ühe korra viimasel minutil ning siis tõi tema kasutamine Kaljule tehnilise kaotuse, kuna tal oli eelmisest aastast mängukeeld.
Suvel kodumaale naasnud ja Kaljuga liitunud Jarmo Ahjupera hooaja rikkusid vigastused.
Sillamäe jagas aprilli lõpus liidrikohta ja oli saanud just hooaja esimese kaotuse, kui peatreener Sergei Ratnikov pidi ametist lahkuma.
113-kordne internatsionaal Raio Piiroja oli väga lähedal, et joosta 16. augustil üle kümne aasta Eesti meistriliiga murule. Ta pidi Tallinna Flora eest Kalju vastu mängima, aga tõmbas viimasel mängueelsel jooksuvõistlusel säärelihase ära.
Kalju äärepoolkaitsja Allan Kimbaloula käis juulis põlve ristsideme vigastuse tõttu operatsioonil ja pärast seda enam mängukõlbulik pole olnud.
Suvel Sillamäelt Tallinna Kalevisse liikunud väravavaht Artjom Levizi pidi välja võtma 14 mänguga 54 palli ning tunnistama igas kohtumises kaotust. Pole lihtne olla professionaalne väravavaht ajaloo suurimat kaotuste seeriat tegevas amatöörklubis.
Suurte vigastustega olid kimpus lisaks eelpool nimetatutele ka Tanel Tamberg (Narva Trans), Mario Tikerberi (Tartu Tammeka), Martin Jõgi (Tartu Tammeka) ja Damiano Quintieri (Nõmme Kalju). Transis ei olnud lihtne Sergejs Mišinsil, kes on ise suurepärane mängija, kuid kelle meeskonnakaaslased edu võimatuks tegid.
2013: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Marko Lelov, 3. Artur Rättel
2012: 1. Martin Reim, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Michael Patrick Kaltenhauser
2011: 1. Boriss Dugan, 2. Rauno Alliku, 3. Siim Luts
2010: 1. Siksten Kasimir, 2. Hiroyuki Mitsuyama, 3. Aivar Anniste
2009: 1. Ingemar Teever, 2. Sander Puri, 3. Andre Frolov
Suurimad sammud tagasi
Väravavaht Sergei Lepmets, kes veel eelmise aasta kevadel mängis Rumeenia kõrgliigas (Piatra Neamti Ceahlaul), astus tänavu läbi Eesti meistriliiga (Narva Trans) esmalt Soome II liigasse (Hämeenlinna) ja seejärel juba Eesti II liigasse (Türi Ganvix).
Eesti A-koondiseski mänginud kaitsja Joel Indermitte (Paide Linnameeskond) siirdus suvel Hispaaniasse õppima. Hooaega põhikoosseisus alustanud Jaroslav Kvassov (Sillamäe Kalev) langes aasta teises pooles varupingile. Varasem Tallinna Levadia põhimees Marek Kaljumäe on langenud peamiselt duubelvõistkonna mängijaks.
Paide Linnameeskonna ainus profimängija Jasper Uwaegbulam on pääsenud põhikoosseisu vaid kuues mängus. Mänguaeg kuivas kokku ka Nikita Martõnovil (Tallinna Infonet). Nõmme Kalju paremkaitsja Tihhon Šišov pärast vigastusest paranemist enam põhimeheks ei tõusnud.
Aastaid välismaal mänginud ründaja Artjom Dmitrijev ei andnud Infonetile mänguliselt midagi juurde. Tema meeskonnakaaslaselt Maksim Lipinilt võinuks sel aastal oodata juba koondisesse trügimist, aga pigem taandus Lipin pildilt. Jüri Jevdokimov (Kalju) pärast pikka vigastuspausi korralikku tagasitulekut teha ei suutnud.
2013: 1. Karl Palatu, 2. Joel Indermitte, 3. Kaspar Kaldoja
2012: 1. Albert Prosa, 2. Daniil Ratnikov, 3. Aleksei Belov
2011: 1. Aleksei Jahhimovitš, 2. Martin Tšegodajev, 3. Aleks Mones
2010: 1. Alo Dupikov, 2. Eduard Ratnikov, 3. Joonas Tamm
2009: 1. Maksim Smirnov, 2. Liivo Leetma, 3. Kert Kütt
Aasta tagasitulekud
Mitmed välismaal mänginud Eesti koondislased ei pidanud häbiasjaks siinsesse liigasse naasta. Tagasi koju tulid Dmitri Kruglov, kelle kuldsed tsenderdused ja löögid aitasid Levadial tähtsaid võite noppida, Taavi Rähn, kes keeras oma käele ümber Flora kaptenipaela, Andrei Sidorenkov, kes tõusis Sillamäe kapteniks, ja Sergei Mošnikov, kes on aidanud Florat kuues kohtumises.
Tõeliselt imetlusväärse tagasituleku tegi 37-aastane endine Eesti koondislane Liivo Leetma (Paide), kes oli viimati meistriliiga tasemel mänginud 2009. aastal, aga nüüd tegi kaasa 22 matšis.
Pärast tippjalgpallist eemal olekut on edukalt tagasi ka Felipe Nunes (Kalju), Deniss Malov (Infonet), Vladislav Fjodorov (Trans) ja Kevin Rääbis (Tammeka).
Välismaalastest naasid ka terav Zakaria Beglarišvili (Flora) ning poole hooajaga Lokomotivi parimaks väravakütiks kerkinud Aleksandr Nikulin. Pärast pikka vigastust tuli hästi tagasi Martin Hurt (Tammeka), Soomest saabus Stanislav Goldberg (Paide).
2013: 1. Dmitri Kruglov, 2. Martin Vunk, 3. Vladimir Voskoboinikov
2012: 1. Ingemar Teever, 2. Tihhon Šišov, 3. Vladislav Ivanov
2011: 1. Alo Bärengrub, 2. Kristen Viikmäe, 3. Tiit Tikenberg
2010: 1. Sander Post, 2. Mihail Ištšuk, 3. Ingemar Teever
2009: 1. Tarmo Neemelo, 2. Dmitri Skiperski, 3. Aleksei Naumov
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta