Konkurents aasta parima väravavahi tiitlile on tänavu tavapärasest tihedam, kuna paljud tippklubid kasutasid hooaja kestel erinevate puurilukkude teeneid.
Kümne klubi seast kümne väravavahi valimine on varasematel aastatel lati võrdlemisi madalale asetanud. Seekord jäid aga mitme meeskonna esinumbrid valikust välja.
Nagu tavaks saanud, kasutame me väravavahtide hindamisel ka originaalset Amadeusi koefitsienti, mis arvestab nii sisselastud väravaid kui ka koduklubi tugevust. Lähemalt saab selle arvutamise kohta lugeda artikli lõpuosas.
Viimasel kahel hooajal parimaks valitud Mihkel Aksalu troon kõigub, kuna statistiliselt on temast tunduvalt paremini esinenud nii Martin Kaalma kui ka Sergei Ussoltsev.
Statistikast ega meie arvamusest ei sõltu lõppude-lõpuks aga mitte midagi, sest hooaja parimad ja halvimad valid välja just Sina koos teiste Soccernet.ee külastajatega. Suur hooaega kokkuvõttev hääletus avaneb järgmisel nädalal pärast viimast mängudevooru.
Mihkel Aksalu
Klubi: Tallinna Flora
Vanus: 24 (7. novembril saab 25)
Pikkus: 192 cm
Senine hooaeg: 30 mängu (30 algkoosseisus) ja 29 sisselastud väravat (neist 3 penaltist)
Amadeusi koefitsient: 1,85
Juba mitmendat aastat oma rahvusvahelist läbimurret ootav Aksalu on aasta-aastalt kindlust kogunud ja omas tempos arenenud. Sel hooajal on EJL-i president ja Flora juht Aivar Pohlak nimetanud just teda Poomi mantlipärijaks. Seda isegi selliste tugevate väravavahtide võrdluses nagu Sergei Pareiko, Artur Kotenko ja Pavel Londak.
Siiski ei ole see hooaeg ei klubile ega Aksalule olnud kergete killast ning Flora puurivahil ja tema juhitaval kaitsel on tulnud märksa enam rabada, et oma väravat puhtana hoida. Meistriliiga üldise löödud väravate languse taustal on 29 sisselastud väravat hooaja kohta üsna suur number.
Sel aastal kindlalt ka koondise valikusse kuulunud väravavahi areng on siiski olnud märgatav. Vähemaks on jäänud eksimusi väljajooksudel ja kõrgete pallide noppimisel. Joonel on Aksalu alati väga hästi mänginud ning oma reaktsioonitõrjetega nii mõnegi ohtliku olukorra lahendanud.
Aleksandr Djatšenko
Klubi: Sillamäe Kalev
Vanus: 28
Pikkus: 185 cm
Senine hooaeg: 11 mängu (11 algkoosseisus), 13 sisselastud väravat
Amadeusi koefitsient: 2,42
Djatšenko on oma uues klubis langenud mõneti ootamatult ja ehk ka teenimatult teise numbri rolli. Kui ta talvel Tartust Sillamäele toodi, ootasid ilmselt kõik, et just temast saab Ida-Viru klubi esiväravavaht. Sest kuigi mõlemad konkurendid on pea samaealised, on Djatšenko olnud viimased kümme aastat pidevalt Eesti väravavahtide absoluutses tipus.
Vaatamata sellele, et nii Levadias kui ka üle-eelmisel hooajal Maag Tammekas tuli tal teist viiulit mängida, on mees alati motiveeritud ja platsile pääsedes mänguks valmis. Liikuva ja hea reaktsiooniga väravavahile kohaselt on tema tugevus just mäng joonel ja väljajooksud, aga kogemuste ja mängulugemise toel on heal tasemel ka kõrgete pallide noppimine.
Kui midagi Djatšenkole üldse ette heita, siis on see tema lühikesevõitu kasv. Samas võib positiivsele poolele veel panna tema oskuslikku kaitse juhendamist, mida küll ääretult kogenud Sillamäe kaitseliini puhul vähem tarvis läheb. Tema statistilisi näitajaid rikub kindlasti viimane mäng Flora vastu, mida üsna selgelt kaotama mindi.
Janno Hermanson
Klubi: Tallinna Kalev/Nõmme Kalju
Vanus: 28
Pikkus: 183 cm
Senine hooaeg: 26 mängu (25 algkoosseisus), 40 sisselastud väravat (neist 4 penaltist) ja 2 kollast kaarti
Amadeusi koefitsient: Kalevis 1,94; Kaljus 2,27 (Kalju oma ei väheste mängude tõttu statistikas arvesse)
Kui mitmeid kordi on Hermanson kindlalt teatanud, et ta pühendub nüüd klubi edendamisele või väravavahtide treenimisele, ja ometi leiab ta end üha uuesti kindad käes väravasuult.
Tema näite puhul võiks vist öelda, et lihtsam on ise ära teha, kui teisi õpetada. Ja see näib ka tõsi olevat, sest ükskõik mis klubi eest ta võitlustulle ei astu, on ta ikka esinumber, ikka parim.
Hoolimata väravavahi kohta kasinast kasvust suudab Hermanson end trahvikastis maksma panna. Liikuva ja enesekindlana suudab ta alati õigel ajal õiges kohas olla. Hermanson on oma iseloomuomadustelt tõeline meeskonna liider. Tema kohalolek ei piirdu ainult kaitse juhendamisega, ta tõmbab terve meeskonna käima. Innustab kahtlejaid, äratab uinujaid, motiveerib lootuse kaotanuid ja ärgitab loobujaid.
Martin Kaalma
Klubi: Tallinna Levadia
Vanus: 32
Pikkus: 185 cm
Senine hooaeg: 32 mängu (32 algkoosseisus), 17 sisselastud väravat (neist 1 penaltist) ja 2 kollast kaarti
Amadeusi koefitsient: 1,34
Mis Kaalmal jääb puudu füüsilisest vormist ja säravast isiksusest, selle kompenseerib ta kindla ja stabiilse tegutsemisega. Kogenud vahina on tema mäng kõike muud kui raiskav. Ta lihtsalt on õigel ajal õiges kohas ja teeb oma töö alati sajaprotsendiliselt ära.
Keskmiselt ühe mängu kohta sisselastud väravaid on Kaalmal terve liiga peale kõige vähem. Ja kuigi võib ütelda, et sellise kaitseliiniga meeskonna väravavaht ei tohigi rohkem lasta, siis tuleb endale meelde tuletada, et ka väravavaht on selle kaitseliini oluline osa.
Kogenud liidrina ohjab ta Levadia kaitseliini sedavõrd suurepäraselt, et seniste kaitseliidrite lahkumist ei ole märgatagi.
Rene Kaas
Klubi: Nõmme Kalju
Vanus: 27
Pikkus: 187 cm
Senine hooaeg: 15 mängu (15 algkoosseisus), 15 sisselastud väravat (neist 1 penaltist ja 2 tühistatud)
Amadeusi koefitsient: 1,62
Kaas on Eesti Meistriliiga ilmselt üks kõige enam "nokitud" väravavahte. Isegi ajakirjandusse on mitmel korral imbunud pahatahtlikke märkusi mehe oskuste ja füüsilise vormi kohta, kuid mida need sõnavõtjad ei ole ilmselt uurinud, on tema statistika.
Seni alati autsaiderite rivistusse kuulunud Kaasile võis tihti ette heita just soovi oma kaitse vigu liigselt lappida ja neid mitte usaldada. Sel hooajal korraliku kaitseliini selja taga mänginuna on tema näitajad aga sellised, et isegi koondisekutse saanud mehed leiavad end tema tagant.
Kaasi suurimateks plussideks on just tema võitluslikkus ja otsustavus. See on seni olnud ka tema nõrgimaks kohaks, sest kehva kaitseliini puhul tuleb tihti vastu võtta väga riskantseid otsuseid ja need lõpuni välja mängida.
Negatiivse poole pealt tuleb siiski tõdeda, et mõned suuremad prohmakad on jäänud tema hingele pea iga aasta ning nii ka sel hooajal, kui tema viga avamängus Flora vastu Kaljule punkti maksis. Sellegipoolest kaotab Eesti liiga vaid 27-aastaselt tippjalgpalliga lõpetava Kaasi näol olulise väravavahi.
Aiko Orgla
Klubi: Viljandi Tulevik
Vanus: 22
Pikkus: 195 cm
Senine hooaeg: 31 mängu (31 algkoosseisus), 34 sisselastud väravat ja 1 kollane kaart
Amadeusi koefitsient:
Mmitu aastat Flora põhiväravavahi kohale hammast ihuv Orgla on seni alati selgelt Aksalu kõrval teiseks numbriks jäänud. Eelmisel hooajal Tulevikku liikunud Järvamaa mees on ennast uues meeskonnas lõpuks leidnud ning klubi ja noortekoondise rivaali Kaido Koppeli kindlalt pingile istutanud.
Orgla on oma füüsilise kohalolekuga muljetavaldav. Tema ligi kahemeetrine jõuline kogu paneb endaga arvestama ka kõige jultunumad ründajad. Vaatamata suurele kasvule on Orglal ka hea liikuvus ja reaktsioon. Tulevikus saadud ohtra mänguajaga on aina kindlamaks muutunud ka mehe tehniline pagas ja mängulugemine.
Nii mõnelgi korral on just Orgla olnud Tuleviku kaitseingliks ning tänu oma suurepärasele tegutsemisele neile olulised punktid päästnud. Viljandlaste andunud fännid on ilmselt korduvalt tänanud … Pohlakut, et ta Orgla just nende meeskonda saatis.
Mihhail Starodubtsev
Klubi: Sillamäe Kalev
Vanus: 27
Pikkus: 184 cm
Senine hooaeg: 23 mängu (23 algkoosseisus), 23 sisselastud väravat (neist 1 penaltist) ja 1 kollane kaart
Amadeusi koefitsient: 2,05
Kunagi ka Flora-süsteemi nuusutanud väravavaht tundus veel paar aastat tagasi suurele jalgpallile kadunud olevat, kuid koos Sillamäe klubi arenguga on ka tema tõusnud taas Eesti väravavahtide koorekihi hulka.
Juba eelmisel aastal ennast heast küljest näidanud Starodubtsev on ka sel hooajal sammukese edasi astunud. Kui hooaja eel arvati, et tal tuleb mänguaega hakata jagama Maag Tammekast toodud Djatšenkoga, siis hooaja kulgedes kaldusid mänguminutid üha enam tema kasuks.
Konspiratsiooni ja intriigi otsivad inimesed võivad selle taga muidugi näha ka klubi presidendist isa karmi kätt, aga mängudel käinud jalgpallisõber ei kahtle hetkekski, et mees on selle oma oskuste ja stabiilse mänguga ka ära teeninud.
Moritz Stehling
Klubi: Tartu Tammeka
Vanus: 22
Pikkus: 188 cm
Senine hooaeg: 12 mängu (12 algkoosseisus), 17 sisselastud väravat (neist 2 penaltist)
Amadeusi koefitsient: 1,74
See, et Stehlingi tulekuga on Tammekale löödud mängus keskmiselt vaid kolmandik sellest väravatehulgast, mis klubi puuri taoti enne tema saabumist, on juba iseenesest kõnekas fakt. Tammeka noor sakslasest väravavaht on jõuline ja värvikas figuur, kes enesekindlalt kamandab oma multirahvuslikku kaitseliini.
Stehlingil on suurepärane reaktsioon ning füüsiline vorm lubab ka väravavahi kohta keskmisest kasvust hoolimata ära tuua tihti lootusetutena tunduvaid palle. Vaatepilt, mida tihti ei näe, on suu ammuli paigal seisev Stehling, kes jälgib palli möödalendu. Välkkiire reaktsioon võimaldab tal viskuda ka pallide järgi, mis mõnele teisele oleksid püüdmatud. Ei tea, kas see on saksa kohusetundlik natuur, mis paneb teda hüppama isegi siis, kui lootust tõesti ei ole.
Noore väravavahi kohta on tal ka hea mängulugemine ja kohavalik. Kõik see kokku annabki puurivahi, kellega klubi on kogunud vaid kolmandiku mängudega kaks kolmandikku punkte. Tahaks ainult loota, et tema säravaid esitusi võib Meistriliigas näha ka järgmisel aastal.
Modestas Stonys
Klubi: Narva Trans
Vanus: 29
Pikkus: 188cm
Senine hooaeg: 19 mängu (18 algkoosseisus), 18 sisselastud väravat (neist 3 penaltist) ja 1 punane kaart
Amadeusi koefitsient: 1,96
Vaatamata sellele, et Stonys suvel Ussoltsevi saabudes koheselt pingile potsatas, ei teinud ta enne tolle tulekut sugugi halba hooaega. Keskmiselt mängus lastud väravate hulgalt jääb ta alla vaid oma klubi esimesele numbrile ja Kaalmale ning on samal pulgal Aksaluga.
Kuigi oma füüsilistelt näitajatelt jagub Stonysele nii pikkust kui liikuvust, ei ole ta suutnud leida sellist kindlust nagu ühelt tippväravavahilt oodatakse. Tema kirstunaelaks sai ilmselt see, et enne Ussoltsevi tulekut tegi Trans vaid haruharva nullimänge ja seda isegi endast selgelt nõrgemate meeskondade vastu.
Meistriliiga tasemel piisab tihti vaid ühest veast mängus, et mängu saatus otsustada, ja Stonys on just selline puurivaht, kes laseb mängu jooksul mõne eksimuse sisse.
Sergei Ussoltsev
Klubi: Narva Trans
Vanus: 34
Pikkus: 184 cm
Senine hooaeg: 15 mängu (15 algkoosseisus), 8 sisselastud väravat ja 1 kollane kaart
Amadeusi koefitsient: 1,10
Ussoltsevit vaadates tekib alati küsimus – mismoodi ta seda teeb? Kuidas on võimalik, et see õllekõhuga ebasportlik juba vanemapoolne meesterahvas on tippsportlane? Ja ometi on ta koduses liigas oma positsioonil endiselt teravaimas tipus.
Tema pea veatu kohavalik, hea mängulugemine ja looduse poolt antud suurepärane reaktsioon teevad temast ka ilma igasuguse füüsilise vormita kohalikul jalkatandril ühe parima väravavahi. Ussoltsevit ei näe just tihti väljajooksudel eksimas või kõrgeid palle kaotamas. Ja kuigi teda võib tihti ka väljaspool trahvkasti seiklemas näha, ei ole see kunagi õigustuseta.
Kogenud ja hääleka mängijana korraldab ta raudse käega oma meeskonna mängu, kohati kuni ründeliinini välja. Kuigi Stonys tegutses Narva väravas korralikult ja lasi endale mängu kohta keskmiselt vähem kui värava lüüa, liikus ta Ussoltsevi tulles kiiresti varumeeste pingile ja sinna ta jäigi, sest vanameister laskis endale lüüa veel kaks korda vähem.
Sisselastud väravad 90 mänguminuti kohta:
0,53 Martin Kaalma
0,55 Sergei Ussoltsev
0,97 Mihkel Aksalu
0,99 Modestas Stonys
1,00 Mihhail Starodubtsev
1,01 Rene Kaas
1,11 Aiko Orgla
1,18 Aleksandr Djatšenko
1,42 Moritz Stehling
1,58 Janno Hermanson
2,06 Daniil Savitski
2,56 Allar Toom
2,75 Alan Ventsel
2,79 Sander Reelo
2,84 Roland Kütt
3,12 Mait Toom
Amadeusi koefitsient:
1,10 Sergei Ussoltsev
1,34 Martin Kaalma
1,62 Rene Kaas
1,74 Moritz Stehling
1,78 Aiko Orgla
1,85 Mihkel Aksalu
1,94 Janno Hermanson (Kalevis)
1,96 Modestas Stonys
2,05 Mihhail Starodubtsev
2,42 Aleksandr Djatšenko
3,17 Allar Toom
3,26 Sander Reelo
3,30 Daniil Savitski
3,41 Alan Ventsel
3,59 Roland Kütt
3,83 Mait Toom
NB! Statistika koostamisel on arvestatud ainult väravavahte, kes mänginud rohkem kui 10 kohtumist. Amadeusi koefitsient on arvutatud 34 vooru järel.
Valemina näeb "Amadeusi" koefitsendi arvutamine välja nii:
A=V/m*exp(MP/(M*3))
Kus V on väravate arv, m on mängude arv, M on meeskonna mängude arv ja MP on meeskonna punktide arv. Exp järgne osa näitab, kui palju MP erineb võimalikust punktide arvust M*3.
Eelmiste aastate Meistriliiga parimad väravavahid:
2008 - 1. Mihkel Aksalu, 2. Martin Kaalma, 3. Rene Kaas
2007 - 1. Mihkel Aksalu, 2. Artur Kotenko, 3. Kert Kütt
2006 - 1. Artur Kotenko, 2. Martin Kaalma, 3. Pavel Londak
2005 - 1. Artur Kotenko, 2. Sergei Ussoltsev, 3. Pavel Londak
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta