Soccernet.ee rubriik "Videokohtunik" võttis luubi alla 10. ja 11. vooru kohtumised, kus VAR näitas end ühes kohtumises suisa kahel korral vajaliku abimehena, aga samas jäi teises mängus kohtunike omavaheline suhtlus poolikuks ning lõpuks langetati vale otsus.

Alustuseks võttis kohtunike osakond kokku esimese mänguderingi ehk esimese üheksa vooru kohtumises, kus VAR pidi üle vaatama ühtekokku 225 olukorda. See tähenab, et keskmiselt vaadati videost asju üles viis korda mängu jooksul - enim 11 korral mängus, aga ühe mängu puhul ka vaid korra.

Ajakulu mängu kohta oli 68 sekundit, mis on väga lähedal Euroopa keskmisele. Seda näitajat viisid seejuures üles mõned ülipikad ja tagantjärgi otsustades ekslikud kontrollid, mille arvelt saanuks keskmist ajakulu veelgi allapoole viia.

Videokohtunik sekkus esimese üheksa vooru jooksul 12 korral. Neist neljal puhul oli tegemist faktilise otsusega ehk VAR sai ise otsust muuta, kaheksal korral pidi peakohtunik aga käima ekraani juures. Neljal puhul sekkus VAR penalti- ja 8 korral väravaolukorras.

Korra sekkuti valesti ja kahel korral jäeti sekkumata, ent kokkuvõttes on VAR-i otsuste õnnestumisprotsent kohustuslikke sekkumisi aluseks võttes esimese mänguderingi peale 80.

Vaatluse all olnud kahe vooru VAR-i sekkumistest väärivad seekord erilist tähelepanu neli episoodi kolmest eri mängust. Seejuures näiteks 10. vooru mängudes VAR otseselt ei sekkunud, teostades vaid ülevaatusi, aga just sealt pärineb eelmisel nädalal enim vaidlusi ja küsimärke põhjustanud juhtum. Levadia tegi selle kohta isegi kohtunike osakonnale ametliku päringu.

• Harju JK Laagri kasuks määrati kohtumises Levadiaga 50. minutil penalti, millega kaasnes punane kaart. Viimase osas suuri küsitavusi polnud, küll aga jäi ebaselgeks, kas otsus Harjule penaltivõimalus anda oli õige või vale. Kas viga tehti ikkagi väljaspool karistusala või jätkus see karistusalasse, mis puhul penalti määramine oli korrektne? Selgub, et kohtunike suhtlus jäi liialt tagasihoidlikuks ning sestap langetati vale otsus!
• Flora ja Nõmme Kalju kohtumises märgati küll, et Kalju kaitsja Henri Järvelaid võis mängida karistusalas käega. VAR uuris olukorda ja andis omapoolse hinnangu, kuid ei soovitanud peakohtunikul endal situatsiooni ekraanilt üle vaadata, mis olnuks oodatud otsus. Seega pääses Kalju nende vastu penalti määramisest.
• Tallinna Kalevi ja Tartu Tammeka vastasseisus saatis VAR kahel korral peakohtuniku ekraani juurde ning videokordus aitas langetada mõlemal juhul õige otsuse - esmalt sai Kalev käega mängu tõttu penalti, seejärel muudeti Tammeka poolkaitsja Dominic Laaneotsa kollane kaart punaseks. Veel eelmisel hooajal oleks mõlemad olulised olukorrad aga põhjustanud mängu peakohtunikule Kristo Tohverile unetu öö, sest mängu ajal oli tal väga keeruline neid täismahus näha.

***

Uuel hooajal vaatab "Videokohtunik" Premium liigale uutmoodi ehk ei võta pulkadeks lahti omatahtsi välja valitud olukordi, vaid need, mille on üle kontrollinud VAR ehk meie rubriigi nimikangelane - käesolevast hooajast Premium liigas tegutsev videokohtunik. Ning kuna pilt pidavat rääkima rohkem kui tuhat sõna, liikuv pilt aga seda enam, kolisime meiegi oma rubriigiga üle videoformaati.

Rõhutame, et ka VAR-olukordade järelanalüüs nõuab oma aja, mistõttu vaatab "Videokohtunik" igal nädalal tagasi neile Premium liiga mänguepisoodidele, mis sündisid väljakutel eelnenud nädalal. Videokohtunike otsuste tagamaid selgitavad EJL-i kohtunikud eesotsas kohtunike osakonna juhi Hannes Kaasiku ning euroväljakutelgi korda hoidva Kristo Tohveriga.