Tänavune väravavahtide paremik Meistriliigas on tavapärasest veidi tihedam, sest vaid mõned üksikud klubid kasutasid hooaja kestel ühte kindlat esikinnast.
Maarjamaale saabus sel aastal ka koguni viis kindameest välismaalt, kellest kaks lahkusid küll juba poole hooaja pealt. Ära läks ka kodumaine talent Marko Meerits, kelle tormiline arengutee viis Hollandi kõrgliigasse.
Tartu Tammeka lekkiva tagaliini tulemusel juhtus nii, et Soccerneti külastajate poolt mullu parimaks valitud Mait Toom ei mahtunud seekord isegi meie kümneliikmelisse eelnimekirja.
Hooaja lõpus on Toom ja Tammeka oma näitajaid küll parandamas, kuid kokkuvõttes ei kannata nende statistika kriitikat. Meie valik ei pruugi samas midagi tähendada, sest tuleva nädala alguses avaneval hääletusel otsustad Sina, kes on tegelikult hooaja parimad ja halvimad.
Nagu tavaks saanud, kasutame me väravavahtide hindamisel originaalset Amadeusi koefitsienti, mis arvestab nii sisselastud väravaid kui ka koduklubi tugevust. Lähemalt saab selle arvutamise kohta lugeda artikli lõpuosas.
Meistriliiga parimad väravavahid 2011:
Nikita Godenov
Klubi: Narva Trans
Vanus: 20
Pikkus: 184 cm
Senine hooaeg: 9 mängu (9 algkoosseisus), 5 sisselastud väravat
Amadeusi koefitsient: 1,11 (liiga vähe mänge, et arvesse minna)
Trans laenas Godenovi olude sunnil Venemaa esiliigaklubi Volgar-Gazprom noorte seast, sest teine number Valeri Smelkov oli meeskonnast lahkunud ning esikindaid kandval Dmitri Vjaltšinovil tekkisid probleemid dokumentidega.
Tõele au andes ei ole me noorukest venelast just kuigi palju väljakul näinud, aga vähese info põhjal on tegemist andeka väravavahiga ja seda kinnitavad ka numbrid.
Godenovi periood osutus Transi hooaja edukaimaks. Tema osalusel kaotas meeskond vaid ühe kohtumise ja võitis kõik ülejäänud. Üheksa Meistriliiga mänguga löödi talle vaid viis väravat.
Martin Kaalma
Klubi: Paide Linnameeskond
Vanus: 34
Pikkus: 185
Senine hooaeg: 28 mängu (27 algkoosseisus), 42 sisselastud väravat (neist 2 penaltist)
Amadeusi koefitsient: 2,28
Aastaid Eesti tipptasemel hinnatud tegija otsustas juba teistkordselt profikarjäärist loobumise kasuks, aga Meistriliigast eemale jääda siiski ei suutnud. Isegi vana rasva pealt on teda väga raske üle mängida.
Kaalma on üks nendest olulistest lülidest, mis aitasid Paide amatöörmeeskonnal suurepärase hooaega teha. Võrdlemisi kogenematu kaitseliin sai tänu tema ja Teet Allase eeskujule ja juhendamisele täiesti uue näo.
Suurema osa Eesti tippklubidest läbi käinud Kaalma ei paista üldjuhul silma efektsete pantrihüpetega, aga neid polegi vaja, sest perfektne kohavalik lahendab enamuse olukordadest juba eos. Teiseks oluliseks trumbiks on stabiilsus ja seega pole üllatav, et ta on ainsa väravavahina meie valikus juba kuuendat aastat järjest.
Michael Patrick Kaltenhauser
Klubi: Sillamäe Kalev
Vanus: 21
Pikkus: 185 cm
Hooaeg: 22 mängu (22 algkoosseisus), 35 sisselastud väravat (neist 2 penaltist) ja 1 kollane kaart
Amadeusi koefitsient: 2,63
Riia Skontost laenatud sakslase karjäär Sillamäel algas vastuoluliselt, sest tema julged väljatulekud maksid meeskonnale nii mõnegi värava ja punkti. Selle peapõhjuseks ei olnud aga mitte tema seiklushimu, vaid liiga riskantne taktika.
Mängupraktika kogunedes ja võistkonna taktika korrigeerimisel näitas Kaltenhauser juba vägagi korralikku taset. Ta on hea tehnika ja korraliku reaktsiooniga väravavaht, kes sai lühikesele kasvule vaatamata hakkama ka väljatulekute ja kõrgete pallidega.
Jalamäng oli tal ilmselt Meistriliiga parim, kui vaid Marko Meerits välja arvata. Paraku lõppes sakslase hooaeg juba augustis ränga vigastuse tõttu.
Kert Kütt
Klubi: Nõmme Kalju
Vanus: 31
Pikkus: 199 cm
Senine hooaeg: 34 mängu (34 algkoosseisus), 21 sisselastud väravat (neist 1 penaltist)
Amadeusi koefitsient: 1,31
Kütt hoidis Kalju esikindaid enda käes terve hooaja vältel ning esines üldjuhul vägagi stabiilselt. See on rõõmustav, sest tema võimetes ei ole me kunagi kahelnud, aga tavaliselt on olnud probleemiks justnimelt ebastabiilsus.
Sisse juhtus siiski ka üks "kala" ning seda eriti tobedal hetkel - 3:0 eduseisul Tammeka vastu lasi ta üleminutitel sisse põrgata näiliselt ohutul karistuslöögil, mis rikkus tema pika nulliseeria.
Kaljule löödud väravate hulk on sel hooajal kõige väiksem ja oluline roll on selles kahtlemata ka Kütil. Lisaks jääb kauaks meelde tema suurepärane tõrjetöö eurosarjas.
Marko Meerits
Klubi: Tallinna Flora
Vanus: 19
Pikkus: 186 cm
Hooaeg: 13 mängu (12 algkoosseisus), 8 sisselastud väravat (neist 1 penaltist)
Amadeusi koefitsient: 1,43
Meeritsa tähelend ei saa kedagi külmaks jätta. Eelmisel hooajal ei mahtunud ta veel meie valikusse Meistriliiga kümne parima väravavahigi sekka, aga nüüdseks on seljataga juba esimesed mängud Hollandi kõrgliigas.
Suurepärased eeldused (loodetavasti lisandub veel ka kasvu), kõva töö treeningutel ja noorelt omandatud kogemused tõstsid ta juba hooaja alguseks 18-aastasena üheks Meistriliiga parimaks väravavahiks.
Selles, et Meerits suudab joonel hästi seista ja palli terve platsi ulatuses kuhu iganes toimetada, veendusime juba mullu. Eelmisel hooajal jätsid veel soovida mängusituatsioonide lugemine ja kaitseliini juhendamine, aga tänavu ei andnud ka need enam peaaegu üldse tunda. 3:3 viigimängus Kalju vastu sai tema kogenematus siiski saatuslikuks, aga tulevast tööandjat Arnhemi Vitesset see õnneks ei heidutanud.
Aiko Orgla
Klubi: Tallinna Flora
Vanus: 24
Pikkus: 195
Senine hooaeg: 21 mängu (21 algkoosseisus), 25 sisselastud väravat (neist 3 penaltist)
Amadeusi koefitsient: Viljandis 1,9; Floras 1,46
Meeritsa lahkumise järel sai Orgla kolme ja poole aasta pikkuse vaheaja järel taas tõestada enda väärtust Flora-süsteemi põhimeeskonnas.
Edukas hooaeg sai hoo sisse Viljandis, kus ta tegi noore meeskonna väravasuul ridamisi nullimänge ja oli tegev ka treenerina. Florasse siirdumise järel kannatas Viljandi silmnähtavalt.
Floras Orgla kuigi palju mängida ei ole saanud, aga oma võimalused kasutas ta siiski korralikult ära ega jäänud Stanislav Pedõkile millegagi alla. Tal on kõik eeldused võidelda tulevaks hooajaks enda kätte ka esikindad.
Stanislav Pedõk
Klubi: Tallinna Flora
Vanus: 23
Pikkus: 187 cm
Senine hooaeg: 16 mängu (16 algkoosseisus), 10 sisselastud väravat ja 1 punane kaart
Amadeusi koefitsient: 1,39
Pärast eelmise hooaega suuri "pirukaid" käib ebastabiilsuse maine Pedõkiga paratamatult kaasas, aga tänavune hooaeg tuli juba hoopis paremini välja. Flora väravavahtide treeningud on ilmselt Eesti parimad ning edasimineku nimel on kahtlemata palju higi valatud.
Tuli välja suurepäraseid mänge nagu kodune 1:0 võit Kalju üle, aga ebakindlus ilmutab end aegajalt ikkagi ja see on väravavahi juures kõige halvem omadus.
Hooaja esimesel poolel jäi ta Meeritsa varju. Tema lahkudes on esikindad küll pigem Pedõki käes püsinud, aga kui järgmist sammu varsti astuda ei õnnestu, siis ei pruugi see kuigi kauaks nii jääda.
Priit Pikker
Klubi: FC Kuressaare
Vanus: 25
Pikkus: 179 cm
Senine hooaeg: 30 mängu (29 algkoosseisus), 56 sisselastud väravat (neist 4 penaltist ja 2 tühistatud)
Amadeusi koefitsient: 2,47
Pikkeri esimene täispikk hooaeg Kuressaares oli kaugel ideaalsest, sest sisse sattus nii mõnigi prohmakas, aga amatöörklubis saadavat koormust arvestades võib neid ka tööõnnetusteks lugeda.
Peatreener Sergei Zamogilnõi eelistab teda U-19 koondise väravavahile ning juba see näitab mõndagi, sest Zamogilnõi pole kunagi olnud treener, kes armastaks noori pingil hoida.
Pikkeri suuremad kogemused ja julgem juhendamine aitab ka meeskonna kaitset koos hoida. Lühikest kasvu kompenseerib otsustavus ja jõulisus, mis ei jäta teda kõrgete pallide jahtimisel hätta.
Roman Smiško
Klubi: Tallinna Levadia
Vanus: 28
Pikkus: 199 cm
Senine hooaeg: 33 mängu (33 algkoosseisus), 25 sisselastud väravat (neist 2 penaltist) ja 2 kollast kaarti
Amadeusi koefitsient: 1,48
Tagantjärele targana võib öelda, et Levadia läks sel aastal mitmete hooajaeelsete täiendustega alt, aga Smiško kohta see kindlasti ei kehti.
Lätis sündinud ukrainlane osutus igati heaks leiuks. Ta on jõulist tüüpi väravavaht väga hea väljalöögiga ja hästi ajastatud väljatulekutega. Kõrged pallid ongi tema kõige tugevam külg.
Pikale mehele kohaselt on tal kiirete reaktsioonitõrjetega pigem raskusi, samas saab hea kohavalikuga selliseid probleeme juba eos vältida.
Dmitri Vjaltšinov
Klubi: Narva Trans
Vanus: 25
Pikkus: 190 cm
Senine hooaeg: 23 mängu (23 algkoosseisus), 20 sisselastud väravat (neist 4 penaltist) ja 4 kollast kaarti
Amadeusi koefitsient: 1,74
Veel üks hea leid välismaalt. Venemaa puurilukk sulandus Narvas kiiresti ning tõusis suured muudatused läbi teinud meeskonnas otsekohe üheks liidriks.
Põhjendatud julgus on sõnapaar, mis iseloomustab Vjaltšinovit ilmselt kõige paremini. Ta tuleb uljalt väravast välja, lööb platsi puhtaks ja üritab kõiki palle mitte minema lüüa, vaid püüda. Ja mis kõige tähtsam - ta teeb seda edukalt.
Vjaltšinov paistab alati silma kaitseliini valjuhäälse juhendamisega. Kui ohukolle on väravast kaugel, siis ei pelga ta ka karistusalast välja sammuda ja sealt õpetussõnu teele saata.
Sisselastud väravad 90 mänguminuti kohta:
0,62 Kert Kütt (Kalju)
0,63 Stanislav Pedõk (Flora)
0,65 Marko Meerits (Flora)
0,76 Roman Smiško (Levadia)
0,87 Dmitri Vjaltšinov (Trans)
1,20 Aiko Orgla (Viljandi/Flora)
1,53 Martin Kaalma (Paide)
1,59 Alan Ventsel (Viljandi)
1,62 Michael Patrick Kaltenhauser (Kalev)
1,65 Mihhail Starodubtsev (Kalev)
1,85 Göksu Hasancik (Tammeka)
1,93 Priit Pikker (Kuressaare)
2,28 Mait Toom (Tammeka)
4,80 Maksim Mamutov (Ajax)
4,96 Aleksandr Boldõrev (Ajax)
Amadeusi koefitsient:
1,31 Kert Kütt (Kalju)
1,39 Stanislav Pedõk (Flora)
1,43 Marko Meerits (Flora)
1,48 Roman Smiško (Levadia)
1,74 Dmitri Vjaltšinov (Trans)
1,90 Aiko Orgla (Viljandi)
2,13 Alan Ventsel (Viljandi)
2,28 Martin Kaalma (Paide)
2,47 Priit Pikker (Kuressaare)
2,60 Göksu Hasancik (Tammeka)
2,63 Michael Patrick Kaltenhauser (Kalev)
2,68 Mihhail Starodubtsev (Kalev)
3,21 Mait Toom (Tammeka)
4,99 Maksim Mamutov (Ajax)
5,16 Aleksandr Boldõrev (Ajax)
NB! Statistika koostamisel on arvestatud ainult väravavahte, kes mänginud vähemalt 10 kohtumise jagu minuteid. Statistika on arvutatud välja 35. vooru järel.
Valemina näeb Amadeusi koefitsiendi arvutamine välja nii:
A=V/m*exp(MP/(M*3))
Kus V on väravate arv, m on mängude arv, M on meeskonna mängude arv ja MP on meeskonna punktide arv. Exp järgne osa näitab, kui palju MP erineb võimalikust punktide arvust M*3.
Eelmiste aastate Meistriliiga parimad väravavahid:
2010: 1. Mait Toom, 2. Sergei Lepmets, 3. Martin Kaalma
2009: 1. Martin Kaalma, 2. Mihkel Aksalu, 3. Moritz Stehling
2008: 1. Mihkel Aksalu, 2. Martin Kaalma, 3. Rene Kaas
2007: 1. Mihkel Aksalu, 2. Artur Kotenko, 3. Kert Kütt
2006: 1. Artur Kotenko, 2. Martin Kaalma, 3. Pavel Londak
2005: 1. Artur Kotenko, 2. Sergei Ussoltsev, 3. Pavel Londak
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta