Viimasel hetkel jõud ühendanud Vaprusel ja Tulevikul materjali jagub, ent sellest on vaja veel vormida oma nägu
Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik on otsustanud panna leivad ühte kappi ehk et tänavu võistleb naiste Meistriliigas uutmoodi Ühendnaiskond. Millise satsiga tegemist võiks olla, kui mitmed põhitegijad on klubidest lahkunud?
Juba eelmise hooaja lõpusirgel paistis, et nii Vaprusel kui Tulevikul on omi raskusi. Kui hooaega soliidselt alustanud pärnakad olid sügisel raskustes punktide võtmisega ning sekka sattus ka suureskoorilisi kaotusi, siis Tuleviku masinavärk ei hakanud üldse korralikult tööle. Tasuks kõigest viis silma, mis viis kõrgliigast langemiseni.
Nii valmistuski Tulevik tegelikkuses Esiliigas mängimiseks kuniks kõigest nädalad enne hooaja algust saabus suvepealinnast ettepanek panna võistkonnad kokku. Põhjuseks koosseisuprobleemid Vapruses, sest kahe hooaja vahel lahkus võistkonnast arvukalt võtmemängijaid. Sealjuures liikusid jutud, et ilma liitumiseta taandunuks kõrgseltskonnas ka pärnakad.
"See on üks põhjus, miks ühendnaiskond loodi, et jõud ühendada," rääkis Vaprus ja Tulevik Ühendnaiskonna värske peatreener Karl Pajula Soccernet.ee-le. "Aga kindlasti ma ei näe selles mingisugust traagikat. Meil on olemas väga sügav võistkond, väga palju mängijaid, võrdse tasemega mängijaid. See annab uutele ja noortele mängijatele võimaluse."
Suuri küsimusi on jagunud, vastuseid ehk pisut vähem
Uue hooaja eel võistkonna kapteniks valitud noormängija Jane Mirjam selgitas, et teatavad ohumärgid olid õhus juba kuude eest. "Trennidest oli mingil määral näha, kes on asja juures tõsisemalt ja kes mitte. Ikka on kahju, et osad mängijad ära läksid või lõpetasid, aga samas on nende otsused mõistetavad," sõnas ta, viidates nii klubi vahetanud Kristina Bannikova, Gerli Israeli kui ka Trinity Õismetsa lahkumistele, endine kapten Laura Usta astus vutimaailmast sootuks välja. Tuleviku poolelt on Saku Sportingusse liikunud kaitsja Sandra Liir.
U17 koondiseski möllav 16-aastane Mirjam tunnistas, et suures tuhinas mõlkusid ka tema peas mõtted, et ehk peaks mujale kiikama. "Teadsin, et tahan ikkagi kõrgemal tasemel edasi mängida - see on ilmselt ka koondise suhtes mõttekam. Aga siis 2-3 nädalat tagasi saime teada, et hakkame koos Viljandiga mängima. Ja muidugi esindaksin pigem oma kodulinna värve," kinnitas ta.
Ka Pajula kinnitas, et segadust on jagunud. "Meil on olnud väga palju väljakutseid hooaja ettevalmistusel. Ühest küljest see, et Viljandi Tulevik sai paar nädalat tagasi alles teada, et nad peavad hakkama valmistuma Meistriliigaks. Ka Vapruse poole pealt oli meil palju küsimusi - mis mängijad meil täpselt on, kui palju mängijaid meil on, kes on uus treener ja millal ta alustab," lahkas Pajula.
"Kokkuvõttes tuli see variant väga õigel hetkel ja on mõlemale poolele väga kasulik. Nüüd on tekkinud mingitviisi rahu ja selgus, mis on pingeid natukene maha võtnud. Saame selle toel edasisi plaane teha ja edasi liikuda," lisas 25-aastane peatreener.
Pajula selgitas, et senised kõnelused Tulevikuga on möödunud pigem libedalt ning peamised rollid - kuidas töötavad kolm treenerit - jaotatud. Nii jäid peatreenerikohustused justnimelt Pajulale, keda abistavad Tuleviku poolelt Sergei Vassiljev ning aastaid Vapruses töötanud väravavahtide treener Ruslan Mironov.
"Kuna kõik muutused-uudised on tulnud väga viimasel hetkel, siis on meil viimased nädalad olnud väga töökad ja kiired," rääkis Pajula. "Asja teeb lihtsamaks see, et pigem on meil klubides sarnased vaated. Kõik jutuajamised on pigem hõlpsalt läinud, vasturääkivusi pole olnud. Nüüd, kui ootused paigas, on töö samuti lihtsam."
Igasuguste asjatamiste taustal on Pajula saanud uut ametit täiel rinnal nautida vaid ehk nädalakese. Mirjam selgitas, et Anastasija Štšerbatšeniast vabaks jäänud kohta täitis märtsi algusest Mironov, viimastes 2-3 trennis on näpunäideid saadud juba Pajulalt. "Praegu on pigem nii, et tema õpib meid tundma ja vastupidi," lisas pallur.
Kahe liidetud võistkonna ühiseid treeninguid planeeritakse kord nädalas, kuid seni pole süsteem veel tööle hakanud. "Suuresti hakkame seda vaatama jooksvalt, kuidas võimalik on. Eesmärk on nii, et teeme kolm treeningut nädalas, üks nendest on siis ühistrenn," selgitas Pajula, kes lisas, et kui võistkonnad viibivad oma kodulinnades, tehakse trenne samasugustest eesmärkidest lähtuvalt.
Esimeseks eesmärgiks on leida oma nägu
Uue hooaja eel on Vaprus ja Tulevik saanud kokku vaid korra ning pidanud maha sõprusmängu poistega. Sellest mängust on nii Pajulal kui Mirjamil sees hea emotsioon. "Ma ei arvanud, et kokkumäng nii hea on ja üleüldse nii hästi läheb. Muidugi kuna see oli ainult üks mäng, siis on vara midagi ära sõnuda. Esimene emotsioon on igatahes väga hea," rääkis kapten.
Pajula sõnul polnud esimesel kohtumisel arugi saada, et tegelikult on koos kaks eraldi võistkonda. "Kogu see motiveeritud ja õhkkond, mis võistkonnas oli, oli väga positiivne. Ei olnud mingisugust hõõrdumist, kõik oli ühtne kohe algusest peale. See kandus ka platsile - üksteist toetati ja julgustati," lisas ta.
Nii on Vaprusest ja Tulevikust loodud Ühendnaiskonna esmane eesmärk õppida üksteist korralikult tundma ja sellest lähtuvalt edasi toimetada. "Meie esimeseks eesmärgiks on leida ühine mõtteviis, oma mäng, isegi oma algkoosseis - kuhu meie mängijad sobivad. Meil on natuke aega vaja, aga ma olen täiesti kindel, et oleme konkurentsivõimelised," sõnas Pajula.
"Kindlasti, kuna meie võistkond on väga-väga noor, siis keskendume sellele, kuidas areneda ja kuidas püüda vähemalt mängida enda mängu," jätkas võistkonna peatreener. "Tulemusliku poole pealt otsest eesmärki polegi välja toonud. Kindlasti püüame ja lähme iga mängu võitma ja võimalikult head tulemust võtma. Eks siis hooaja lõpus ole näha, kui palju punkte ja mis koha see kokkuvõttes annab. See ei ole miski, millele me sel hooajal otseselt keskendume."
Vaadates üldisemalt liigale otsa, siis rääkis Pajula, et rolli võiksid mängida vangerdused naiskondades. "See hooaeg on olnud hästi palju muutuseid ja üleminekuid võistkondades. Usun, et sel hooajal tuleb palju ettearvamatust," sõnas ta. "Meie eesmärk on kindlasti kõigile väljakutset pakkuda. Pakun, et Põlva ja Viimsiga oleme ehk võrdsed. Aga ma ei näe, miks me ei võiks ka teistelt klubidelt punkte võtta."
Mirjami sõnul võiks Ühendnaiskond mängida sääraselt, et tabeli tükitamisega jäädakse esimesse otsa. "Arvestades seda mängu, mis meil poiste vastu oli, ja kuna mängisime Tammekaga ka Taliturniiril, siis ütleksin, et me suudaks nendega konkureerida. Muidugi hooaeg on pikem, kui muidu on olnud, aga arvan, et võime midagi teha küll siin. Ei ole, et hakkame üleminekumänge mängima, pigem selline 5.-6. koht," käis kapten välja.
Isiklikul tasandil sihib ründava suunitlusega poolkaitsja kindlat punkti. "Väravate poolelt - 10 väravat - aga see pole põhiline eesmärk. Pigem tahan jõuda sellise järjepidevuseni, et ei oleks nii, et üks on mäng on mu elu parim ja järgmisel ei saa palli isegi omaks. Tahan, et neid häide mänge oleks rohkem kui halvemaid," selgitas noor pallur.
Samal ajal tuleb kanda ka kaptenirolli, mis annab hooajale teistsuguse maigu juurde. "See on tõeline au ja uhkus. Muidugi lootsin, et saan kapteniks, aga natuke ootamatu, et see nii vara juhtus," rääkis Mirjam. "Eks mingisugune pinge on peale tulnud, et pean olema eeskujuks ja kõike ilusti tegema - mitte, et enne poleks see mu eesmärk olnud. Aga ega minu ülesanded eriti ei muutu, pean tiimi toetama ja noortele eeskujuks olema."
Uutmoodi aastale on Pajula seadnud ikkagi võistkonnast lähtuvad sihid. "Minu eesmärk ongi see, et meie naiskonnal tekiks mingisugune nägu. Et meil oleks kindel plaan, mida kõik ühtemoodi mõistaksid ja sellesse uskuksid," loodab peatreener.
Ta jätkas: "Minu jaoks on tegemist uue kogemusega, aga õnneks on mu kõrval kaks väga kogenud treenerit, kes tunnevad naiste jalgpalli väga hästi. See on väga huvitav väljakutse ja ma olen kindlasti põnevil!"
Naiskonna staar - Jane Mirjam
16-aastane Jane Mirjam on naiste Meistriliiga noorim kapten. Samas on 2021. aastal oma esimesed kõrgliigamängud pidanud Mirjamil juba arvestatav pagas: 25 mängu ning kuus väravat, sekka ka 22 matši U17 koondises. Nii on noor Vapruse pallur jõudnud juba jätta naiste jalgpalli märkimisväärse jälje.
"Jane on küll väga noor, aga temas on olulised liidriomadused. Ta on julge, samas ka väga tark ning hea vaistuga mängija. Ta on kindlasti väga hea liider," kinnitas Pajula.
Tähtsa rolli kõrval on Mirjam kindlasti ka üks Ühendnaiskonna silmapaistvamaid mängijaid. Tema jõulisus, kiirus ja võitlejahing annavad ründefaasis vajalikke lisakäike juurde. Koos Anna-Liisa Joandi ja Teisi Toomsaluga (keda vaevab hetkel põlvevigastus) on Ühendnaiskonna kahurvägi nooruslik, samas ülimalt ambitsioonikas.
Kellel silma peal hoida? Merit Lelov
Kõigest 14-aastane Merit Lelov võiks suure tõenäosusega ära täita Ühendnaiskonna esiväravavahi kindad. Varasemalt pole noor puurivaht noorteklassidest pääsenud just oma ea tõttu, mis tähendab, et tänavune hooaeg saab olema tõeliselt põnev proovikivi.
"Ta on väga-väga andekas väravavaht ja ta on teinud väga suure arengu," kiitis Mirjam. "Kui ma peale löön ja mõtlen juba, et oh jess, pall on ristnurgas, siis ta hüppab ja võtab selle lihtsalt ära. Ta on väga-väga hea!"
Mirjam tõi esile ka pärnakate poolkaitsjat Mariette Leherood. "Ta on taaskord teinud hüppelise arengu. Ta on ka väga eeskujulik mängija - alati trennides kohal," rääkis ta.
Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik Ühendnaiskond
Peatreener: Karl Pajula
Abitreener: Sergei Vassiljev
Väravavahtide treener: Ruslan Mironov
Füsioterapeut: Leila Ilisson
Kapten: Jane Mirjam
Eelarve: 1 miljon eurot (kogu klubi)
Duubelvõistkond: -
Koduväljakud: Pärnu Rannastaadion / Pärnu Rehepapi kunstmuruväljak / Viljandi Männimäe Jalgpallihall
Naiskonna värvid: kollane ja must
Koduleht: vaprus.ee
Esimene mäng: 1. aprillil kell 16.00 vs. Saku Sporting (Viljandi Männimäe Jalgpallihallis)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 18. juunil kell 12.00 vs. JK Tallinna Kalev (Pärnu Rannastaadionil)
Koosseis:
Väravavahid: Jaanika Järve, Merit Lelov, Reti Talts.
Kaitsjad: Marve Bessmertnõi, Karina-Mirtel Dervojed, Anett Joandi, Arnika Ojala, Katarina Põldur, Liisa Ratas, Maria Soll.
Poolkaitsjad: Alina Bilokon, Kristiin Elmat, Rebeka Nora Jürgens, Raheli Jürgenson, Maive Jürmann, Elis Krais, Mariette Leheroo, Kerli Linder, Jane Mirjam, Helena Pallon, Teisi Toomsalu, Teele Vespere, Merle Viidebaum, Hanna-Leen Üpraus.
Ründajad: Anna-Liisa Joandi, Janne Roosme, Loora Treilop.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta