Üle 20 aasta maailmameistrivõistlustele pääsenud Maroko jalgpallikoondise märksõnadeks eestlastele on Aafrika Sergei Pareiko, Tallinn ja selle hooaja skandaalseima vea teinud Medhi Benatia.

Eesti inimesed ei tea Aafrika jalgpallist küll palju ja võib-olla ei olda kursis ka Herve Renardi nimega, ent välimusega kohe kindlasti. Renardi ja Eesti koondise legendaarse väravavahi Sergei Pareiko ülimalt sarnase väljanägemise üle on nalja visatud juba aastaid ning loodetavasti saab järgmisel nädalal ka selle oodatud sõbrapildi ära teha.

Renard on Aafrika jalgpalli üks suurimaid treenereid. Prantslane on vahelduva eduga Mustal Mandril töötanud alates 2008. aastast. 2012. aastal vedas ta Zambia Aafrika Rahvaste Karikavõitjaks, mille järel pühendati tiitel 1993. aastal lennuõnnetuses surnud Zambia koondislastele.

See polnud veel kõik - kolm aastat hiljem sai Renardist esimene treener, kes suutnud sama tiitli võita kahe erineva koondisega. Teine võit tuli Elevandiluurannikuga.

Vahemaandumine Lille'is, aga nüüd on Renardi juhendada juba neljas (lisaks eelmainitutele ka Angola) Aafrika koondis ja väiksemat sorti imega on ta hakkama saanud juba ka Marokos. Otsustavas kvalifikatsiooniringis lõi Maroko ise 11 väravat ja endale lubati vaid null.

Ilmselt on Renardi meeskonna kaitsjatel veidi lihtsam mängida, kui kõrval on olemas täielikku maailma eliiti kuuluv Medhi Benatia. 31-aastane keskkaitsja on järjest turvanud nii Roma, Müncheni Bayerni kui Juventuse väravat. Viimasel neljal aastal järjest on ta tulnud kas Saksamaa või Itaalia meistriks. 2014. aastal valiti ta ka Roma aasta mängijaks.

Hoobilt maailma räägituimaks kaitsjaks

Sel kevadel tegi aga Benatia enda nime tõeliselt kuulsaks ning ta on nüüd kaudselt "süüdi" nii Reali kolmandas järjestikuses Meistrite liiga võidus kui otsesemalt Gianluigi Buffoni mälestusväärses punases kaardis.

11. aprilli viimastel minutitel vilistas kohtunik Michael Oliver tema kahjuks vea, tänu millele Cristiano Ronaldo Real Madridi nelja parema hulka aitas. Benatia ja Lucas Vazquezi kokkupõrget ja Buffoni reaktsiooni ilmselt mäletavad kõik.

Kuigi Buffon koos Juventusega sel suvel Tallinnasse tulla ei saa, siis Benatia küll. Kui Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak avaldas poole aasta eest arvamust, et ehk on võimalik enne MM-i Eestisse kutsuda ka Argentina, siis päris nii ei läinud. Maailmameistrivõistlustele minevatest koondistest otsustas Tallinnas vahepeatuse teha ainult Maroko.

Oma ettevalmistust alustab Maroko esmalt Ukraina vastu, seejärel ootab ees Slovakkia ja üheksandal juunil Tallinn.

MM-ile pääs on Maroko jaoks kindlasti ka rahvusvaheliste suhete osas vägagi oluline. Neli korda on tahetud maailmameistrivõistluseid ise korraldada, aga seni see õnnestunud pole. Taas on oma taotlus sisse antud 2026. aasta MM-i korraldamiseks ning Venemaalt saadakse kindlasti vajalikku know-how-d.

Meeskonna staar – Medhi Benatia

Medhi Benatia kuulub maailma kõrgeimasse tippu ning seda on klubid ka mõistnud. Müncheni Bayern käis 2014. aastal tema eest välja korralikud 26 miljonit eurot ja pärast Leonardo Bonucci lahkumist on ta end ka Juventuse kaitseliinis aina mugavamalt sisse seadnud. Lõppenud hooajal näitas Benatia ka oma head väravavaistu, kui lõi Juventuse eest neli väravat.

Silm peale – Hakim Ziyech

25-aastane Ziyech lõpetas äsja Amsterdami Ajaxis vägagi sümpaatse hooaja, kui lõi 34 mänguga liigas üheksa väravat. Tehnilist ja korraliku karistuslöögiga poolkaitsjat on juba seostatud näiteks Liverpooli ja AS Romaga. Korralik esitus MM-ilt ning päris kopsakas leping võibki Ziyechil taskus olla.

Koondisest väljas – Sofiane Boufal

Umbes 18 miljoni euro eest 2016. aastal Southamptoni rekordostuks kujunenud Boufal koondisega MM-ile tõenäoliselt ei sõida. Kui tema koduklubi pääses Inglismaa kõrgliigas relegatsioonist, siis kuigi edukas ei olnud tema enda hooaja lõpp. Marokolane läks peatreeneri Mark Hughesiga tülli ning viimased poolteist kuud ta enam platsile ei saanud. Teisalt valiti tema oktoobris löödud värav Premier League'i hooaja ilusaimaks.

Treener – Herve Renard

Prantsusmaa Sergei Pareikost on juba paar sõna juttu olnud, ent välja tasub veel tuua seda, et Marokos on ta tõesti hinnatud mees. Kui MM-ile pääs kindlustati, siis sai Renard juba novembris uuele lepingule oma signatuuri alla kirjutada. Maroko koondisega on ta nüüd seotud 2022. aastani.

Rasmus Voolaid: "Koos Iraaniga on Maroko selle alagrupi ja ka kogu turniiri must hobune. Ma ei oleks küll sugugi kindel, et Euroopa suurriigid siit grupist rahulikult edasi marsivad, sest Herve Renard on nii punk treener."

Mängud alagrupis:

R, 15. juunil kell 18.00 vs Iraan
K, 20. juunil kell 15.00 vs Portugal
E, 25. juunil kell 21.00 vs Hispaania

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Mounir El Kajoui (Numancia), Yassine Bounou (Girona), Ahmad Reda Tagnaouti (Ittihad Tanger).
Kaitsjad: Medhi Benatia (Juventus), Romain Saiss (Wolverhampton), Manuel Da Costa (Basaksehir), Badr Benoun (Raja Casablanca), Nabil Dirar (Fenerbache), Achraf Hakimi (Real Madrid), Hamza Mendyl (LOSC).
Poolkaitsjad: M'barek Boussoufa (Al Jazira), Karim El Ahmadi (Feyenoord), Youssef Ait Bennasser (Caen), Sofyan Amrabat (Feyenoord), Younes Belhanda (Galatasaray), Faycal Fajr (Getafe), Amine Harit (Schalke 04).
Ründajad: Khalid Boutaib (Malatyaspor), Aziz Bouhaddouz (Saint Pauli), Ayoub El Kaabi (Renaissance Berkane), Nordin Amrabat (Leganes), Mehdi Carcela (Standard Liege), Hakim Ziyech (Ajax).