Tallinna FCI Levadia on üks nendest klubidest, kelle kohta jahvatasid mullused veskid praktiliselt pausi pidamata. Küll tegi Levadia seda, siis juba toda ja kolmandatki. FCI Levadia tegi ja teebki palju - mis lisandub nimekirja tänavu?
Ühest küljest saab FCI Levadiat pidada julgeks. Võttes mulluse ja tänavuse koosseisu ette, siis paigale on jäänud vaid 6 põhimeest. Kõik teised mängijad on kas minema saadetud, ise lahkunud või võtnud julguse rindu ja kiiganud välismaale. Just mängijate ja treenerite minema saatmist võib pidada julguseks: kui kindel siht on ees, tsiteerides klubi presidenti Viktor Levadat - "viia FCI Levadia uuele ja enneolematule tasemele" - siis tulebki selle nimel vaeva näha.
Aga! Sellel teel on FCI Levadia vankrilt pudenenud maha palju mehi. Arvukate kannatajate tõttu näib FCI Levadia ka ülbe ja südametu. Mäletame küll, et näiteks pikaaegne kaitseliini tugitala Maksim Podholjuzinit kutsuti oma koduklubisse testimisele, kogenud poolkaitsja Ilja Antonov luges internetist, et tema teeneid enam ei vajata, ja ehk oli tagatubades enamatki veel - kui paljud mehed vankrilt tegelikult julmalt maha tõugati?
Mängu peab tooma ka kolmanda külje - ehk ei tea FCI Levadia isegi, kes ta on ja mida ta teeb?! Teatavasti tõmbab klubis mitte isegi niite, vaid korralikke Titanicu-suguseid mürakaid taltsutada suutvaid meremeheköisi hall kardinal Mihhail Gulordava. Oktoobri alguses kirjutas Soccernet.ee, et tegemist on 50. eluaastate keskel oleva Gruusia juurtega ning Abhaasias sündinud Ukraina kodakondsega, kes toimetab pigem hämarate töövõtetega. Nii jõudis FCI Levadiasse näiteks ukrainlane Maksõm Kalõnõtšenko, kes ei jaganud peatreeneritööst ööd ega mütsi ja lahkus klubist kümme päeva peale ametisse asumist. Segased töövõtted viisid kontorist ka pikaaegseid usaldusväärseid töötajaid.
Kõikide nende vastuoluliste ja ka inimlike radade läbi loogelnud lugude taustal on FCI Levadia olukorras, kus tegelikkuses pole kõrvaltvaatajal suurt aimugi, mida uus hooaeg toob. Tõsi, on teada, et mehed on teinud kõvasti tööd Hispaania treeneritetiimi juhtimisel ning käinud Türgis treeninglaagris. Sõlmitud lepingute najal saab uskuda, et sihiks on jätkuvalt Eesti tipp. Sekka kahtlemata Euroopagi.
Konarlik aeg jääb esialgu seljataha, samas piire jagub
2021. aastal Eesti meistriks tulnud Tallinna FCI Levadia ei suutnud sarnast minekut mullusel hooajal näidata. Kaela saadi küll hõbemedalid, mis pole katastroofiline tulemus, küll aga jäädi meistriks tulnud Tallinna FC Florast maha lõpuks 18 punktiga. Kahtlemata jätsid meeste esitusele oma märgi ka platsivälised toimetused, nende seas arvukad peatreenerite vahetused. Nii põrgatas avalikkus üht teist palli: millal taastub FCI Levadias töörahu?
Klubi tegevjuhi Andrei Leškini sõnul oli pilt klubis pisut teine ning töörahu nõnda suurelt häiritud tegelikult polnudki. "Enamasti oli tegemist avalikkuse mõistmatusega. Paljudele võib see ka jätkuvalt nii tunduda. Tihti on olukordi, kus info nappuse või selle ebatäpsuse tõttu jääb vale mulje ning sellest tulenevalt tehakse omad järeldused. Aga info olemasolul näeb kõik teisiti välja," selgitas ta Soccernet.ee-le.
"Iga muudatuse või otsuse taga on mingi loogika või põhjus. Pärast pettumust valmistavat hooaega vajas meeskond muutusi, see on normaalne protsess. Hetkel on tunda, et kõik - meeskond, treenerid, personal ja kontor - on 100% pühendunud tööle, edasiliikumisele, arenemisele ja võitmisele," kinnitas Leškin.
Värskelt meeskonna kapteniks nimetatud Rasmus Peetsoni jutust kumas aga, et platsivälised seigad meeskonda päris külmaks ei jätnud. Nii polnud ta uue hooaja eel kindel, mis tegelikult tulemas on.
"Peale eelmist hooaega, arvestades, mis kõik toimus, mida meedias räägiti ja kõik need värgid kokku, tulin hooaja ettevalmistusele vastu sellise kerge hirmuga, et mis saada võib," sõnas ta Soccernet.ee-le. "Aga see hirm kadus suht kiiresti ära, nähes meie treeneritetiimi ja mängijaid, kes on kokku tulnud. Väga positiivne tunne tuli kohe ja ma tunnen ennast väga hästi."
Leškini sõnul on arvukad muudatused mõjunud hästi, samas on töö veel pooleli. "Me muutusime meeskonnana nooremaks, tugevamaks, sportlikult agressiivsemaks ja kiiremaks. Muutusime ühtseks tiimiks nii kontori- ning staff'i poolel, kuid paljud tegevused on veel lõpetamata ning mõned on teatud põhjustel alles plaanis," pole asjalood alati nõnda roosilised.
"Fundamentaalne teema on rahalised vahendid, millest on alati puudus. Sageli tuleb finantside nappuse tõttu elementaarseid käike määramata ajaks edasi lükata. Me võime luua mistahes plaane, kuid siiski oleme sunnitud kinni pidama rangest eelarvepoliitikast ning väga paljudel klubidel on sama mure," on loogilised piirid ees.
"Kui me läheme edasi eelarve juttude juurde, siis selle peamine täiendus saab tulla ainult Euroopa mängudest. Siinkohal me satumegi nõiaringi," võttis ta pikema jutu üles. "Minu sügavaim veendumus on, et kasvada on võimalik ainult läbi konkurentsi. Meeskond kasvab mängides tugevate vastaste vastu, mängija kasvab mängides tugevate mängijate vastu ning tugevate mängijate kõrval. Mugav keskkond aitab küll nõrgemaid mängijaid, kuid piirab samal ajal tugevamate arengut.
Selle tulemusena on meil teatud keskmine tase, mis on Euroopa standardite järgi siiski väga madal. Meie iga-aastased tulemused Euroopas tõestavad seda. Need vähesed Eesti klubide edusammud on pigem õnneelement kooskõlas poiste ja treenerite superpingutustega, kes pigistavad endast välja maksimumi, ja veel enamgi," näeb Leškin.
Enneolematu tase - mis see on?
2022 hooaja keskpaigas hõikas FCI Levadia välja, et uueks suunaks on võetud enneolematu tase. See võeti lauale juba Maksõm Kalõnõtšenko ajal. "Mul ja klubil on suured plaanid järgmise aasta osas," lubas mees oma esimesel/viimasel pressikonverentsil. Kalõnõtšenko läks, plaanid jäid.
Kui uue hispaanlasest peatreeneri Curro Torrese tulekust 11. novembril teatati, lubas Levada samamoodi midagi suurt. "Meie eesmärk on viia FCI Levadia uuele ja enneolematule tasemele. Oleme kindlad, et Curro Torresega meil see õnnestub!" sõnas ta toona klubi kodulehe vahendusel.
Leškini sõnul on antud väide seotud klubi üldise korralduse tasemega. "Mõistagi on olemas teatud ambitsioon ja soov saada paremaks ja professionaalsemaks, aga me mõistame, et ei ole lihtne saavutada sellist taset, mis tugevasti eristuks Premium üldisest tasemest," selgitas ta.
"Me võime olla teistest Eesti klubidest pisut halvemad või pisut paremad, või siis isegi pea jagu nõrgemad või pea jagu tugevamad, aga me mängime liigas, mis seab ette teatud piirangud. See ei puuduta ainult mängu enda taset, vaid ka üldist jalgpallikultuuri taset, tingimusi, regulatsioone, sponsorlust, laste jalgpalli taset ja treenerite kvalifikatsiooni ja nii edasi," on pilt suurem ja laiem ehk et niisama tugevat ja aina võitvat võistkonda ongi keeruline luua.
Nii on võetud ette oma teekond, mitte kindel lõpp-punkt. Ka seda, kus võiks FCI Levadia olla mingisugusel teatud ajahetkel, pole veel välja hõigatud. "Vaatame, millised oleme selle aasta augustis," käis Leškin põnevalt välja, "olen lihtsalt kindel, et oleme õigel teel ja tulemused tulevad varem või hiljem, kui oleme oma strateegias järjekindlad."
Samal ajal ei salata maha, et FCI Levadia sugusel tippklubil on eesmärgid püsinud aastaid samad, nii ka sel hooajal. "Siin ei ole midagi uut. Alati püüdleme tiitli poole," oli Leškin konkreetne. Mõistagi ei piirdu plaanid vaid tippliigaga, vaid oluline on ka noortetöö.
"Peale esindusmeeskonna on plaanis mahukas töö ka FCI Levadia akadeemias ja Levadia/Infonet jalgpallikoolides. Tulles tagasi muudatuste juurde, siis need ei leidnud aset ju vaid esinduses. U21-s on meil samuti kaks uut treenerit Hispaaniast - Santi Garcia, Alex Piache -, kes hakkavad laste- ja noortetööd ehitama. See on aeganõudev protsess, kuid oleme väga kirglikult võtnud suuna arendamaks Eesti jalgpallimaastikku ja sealhulgas laste- ja noortejalgpalli," kinnitas Leškin.
Millist mängu võib FCI Levadialt oodata?
Kui tunamullu tuldi meistriks Serbia treeneritetiimi juhtimisel, siis nüüd toimetatakse hispaanlaste juhtnööre järgides. Peatreener Curro Torres lubas klubiga liitumisel, et sihiks on võetud kõrgetasemeline vutt. Klubi juttudest on läbi käinud ka soov näidata "värvikat ja suurejoonelist mängu".
"Kõik teavad, milline on Hispaania jalgpall - meile meeldib mängida kõrge tempoga ning palli omades. Loodan, et suudan seda saavutada ka FCI Levadias," kõlasid ka Hispaania koondist esindanud Torrese esimesed sõnad avalikkusele.
Talvises üleminekuaknas Nõmme Unitedist tulnud puurivahi Oliver Ani sõnul päris kohe minema ei saadud. "Alguses keegi väga midagi aru ei saanud, mida tahetakse, sest nad ei räägi inglise keelt veel nii hästi, aga nad on väga emotsionaalsed ja kõik üritavad endast sada protsenti anda. Kõik tahavad ikkagi tiitlit võita siin. Isegi kui natuke midagi keele taha jääb, siis kõik on jalgpallialased inimesed ja saavad aru, mida keegi tahab," rääkis ta jaanuaris Taliturniiri matši järel.
Küll aga jääb suurem osa plaanidest veel varju, rõhk jääb seega tegudele. Seda mõtet pooldas ka Peetson. "Pingutust, 100%, kogu aeg," käis ta erinevaid märksõnu välja, kui jutt läks Torrese ja uue treeneritetiimi nõudmistele.
"Ilmselgelt tahame me kõiki mänge võita. Muid asju väga avaldada ei saa niimoodi," hakkas ta jutulõnga harutades pisut avanema. "Nõutakse palju ja me proovime anda ka nii palju kui me suudame, et treenerid rahul oleksid. Mäng saab kindlasti olema meie poolt väga mitmekülgne, seda ma võin öelda."
Küll aga tõmbas Peetson vee peale ideele, nagu hakkaks FCI Levadia uuel hooajal aina tikitakatama. "Ei ütleks. Ei ole sellist tikitatakamist," naeris ta. "Aga meie meeskonnal tasub silma peal hoida.”
Mehi on tulnud ja läinud, kuid töö peab jätkuma
FCI Levadia viimane ametlik mäng oli 12. novembril 2022 Tallinna FC Flora vastu. Vähem kui neli kuud hiljem, 2023 hooaja avamängus, saab meeskonna protokoll olema sootuks teisi nimesid täis. Juba puhtalt selle võrra, et algkoosseisu kuulunud meestest kaheksa on klubist lahkunud.
Suur laine läks küll Peetsonist mööda, kuid päris puutumata ei jätnud. "Ikka oli raske pisut, sest see punt, mis meil oli - kõik treenerid ja staff ja mängijad - oli nagu pere. Olime paar aastat koos ja kõik said väga hästi läbi. Algus oli kindlasti raske," meenutas Levadia kapten. "Aga see on jalgpall ja nii ikka juhtub. Ei saagi pikalt norutada, sest uued mehed ja uus hooaeg tulevad peale. Nüüdseks ongi see uus meeskond juba teine pere. Nii ta jalgpallis käib."
Selle arvelt oli uue tee sisse võtnud klubi plaanidega lihtsam harjuda - sest vanu ideid teavad ja mäletavad vaid vähesed. Ehk Peetsoni kõrval ka väravavaht Karl Andre Vallner, väljakumängijad Ernest Agyri, Murad Velijev, Til Mavretic, Bourama Fomba, lisaks ka mõned nooremad tegijad, keda esindusmeeskonda vaikselt sisse sulatati. Praegustesse plaanidesse on näiteks päris hästi mahtunud 19-aastane Nikita Vassiljev, kes sai jaanuarikuises koondiseaknas kirja ka Eesti A-koondise debüüdi.
"Üleminek on olnud võrdlemisi lihtne. Uued mängijad tulid ja hakkasid uute treenerite käe all õppima. Ma ütleks, et meil läheb väga hästi. Ma olen ise ka väga rahul," selgitas Peetson.
Rahulolu on tunda mujalgi, samas mitte täielikult. "Kas me oleme üleminekutega rahul? Vastuseks on nii jah kui ei," arutles Leškin.
"Jah, sest meil õnnestus täiendada meeskonda nendel positsioonidel, mida vajasime, ja 80% meeskonnast on uued nimed, kui mitte rohkem. Vastuse teine pool ehk "ei" tuleb sellepärast, et välismängijate piirangu tõttu ning osaliselt ka KTM-i reeglite tõttu, ei saa me kokku panna täisväärtuslikku meeskonda, mis oleks valmis üliedukalt mängima Euroopa tasandil," jätkas ta.
Samal ajal sõltuvad üleminekud ilmselgelt ka rahakotist. "Tõepoolest, on tehtud tohutu töö, läbi vaadatud kümneid mängijaid erinevatele positsioonidele. Paljud kandidaadid kukkusid ära, kuna näiteks palgatase polnud piisavalt atraktiivne. Kokkuvõttes on meil meeskond siiski komplekteeritud," kinnitas Leškin. Kusjuures viimase mehena astus uksest sisse 19-aastane Kameruni ründaja Guy Merlin Mollo Bessala.
Kuidas valmistas Türgi Levadia mehi uueks hooajaks ette?
Ka kahel varasemal aastal soojemas kliimas laagris käinud FCI Levadia sõitis Antalyasse 4. veebruaril. Kaks päeva hiljem tabas Türgit rohkelt inimelusid nõudnud maavärin, mis jättis Eesti meeskonna tegemistesse minimaalse jälje. Nii õnnestus Levadial pidada ära kuus treeningkohtumist, milles saadi kirja kaks viiki ning neli kaotust.
Peetsoni sõnul tegid sellised tulemused meele mõruks. "Ikka tahaks võita igat mängu. Kui sa oled seal kuus mängu järjest ilma võiduta, siis hea tunne ikkagi ei ole. Jäi selline kehv maitse suhu," sõnas ta. "Samas, suures pildis me vaatame ikka mängupilti. Teame ka, et vastased olid väga tugevad ja tulemus ei ole nii tähtis."
Kolme nädala jooksul peetud kontrollkohtumised tõid vastu nii Gruusia meistri Tbilisi Dinamo, Ukraina kõrgliigaklubid Poltava Vorskla ja Rivne Veresi, esiliigaklubid Zõtomõri Polissja (Ukraina) ja Bandirmaspori (Türgi). Viimane mäng peeti Läti hõbedaklubi Riia FC vastu, kes oli Peetsoni hinnangul kõige tugevam vastane.
"See oli minu arust kõige parem meeskond üldse, kelle vastu seal mängisime. Ja me mängisime väga hästi! Oli selline tunne, et oleme hooajaks valmis. Kõik võitlesid, olid üksteise eest väljas ja mängupilt oli ilus," meenutas Peetson veebruari lõpus toimunud 1:1 viigimängu.
"Me saime väga palju õppetunde, ka teada, kus peame veel natuke juurde panema, mida parandama. Vajasime seda laagrit, et teada saada enda murekohad - seda me saime. Töötasime nende kallal juba seal ja töötame ka edaspidi," lubas Peetson. "Laager läks kindlasti asja ette."
Kolm nädalat Türgis viibinud FCI Levadia naasis kodumaale eelmise nädala pühapäeval. Nii jääb meeskonnale nädalake, et Eesti kliima ja kunstmuruväljakutega uuesti sinasõbraks saada. Esimeseks vastaseks sealjuures Pärnu JK Vaprus.
Mõistagi on Peetson lumiste kunstmuruväljakute ja miinuskraadidega harjunud. Teisest küljest rääkis kapten, et tuttavaid tingimusi hakati Türgis juba igatsema. "Me natukene tahtsime kunstmurule tagasi tulla. Sealsed väljakud olid juba kannatada saanud, said kõvasti koormust ja polnud enam nii heas seisukorras. Mõtlesimegi, et tahaks juba kunsti peal proovida, et kuidas see pall siin liigub," selgitas Peetson.
Esimese hooga lubatakse pühapäevaseks avamänguks mõnda miinuskraadi. "Külmakraade, noh, me ei karda ma arvan. Eks paistab," ei osanud Peetson ette ennustada, kuid jäi siiski optimistlikuks, "noh, eks siin on nädal aega sellega harjuda, saame kõik hakkama."
Meeskonna staar – Rasmus Peetson
Kapten Brent Lepistu lahkumise järel tähtsa koorma enda õlgadele saanud Rasmus Peetsoni ootab sellega ees tavapärasest teistsugune hooaeg. 27-aastane kaitsja on väikese kõrvalepõikega veetnud Levadias kokku kaheksa hooaega, mis on Esiliigast vaikselt ronima hakanud Peetsonist teinud tänaseks meeskonna liidri ja näo.
Peetson ei salga - võistkonna vanima (!) ja Levadia särgis kogenuima mehena lootis säärase vastutuse auks saada. "See on minu jaoks kindlasti huvitav roll. Olen seda tegelikult oodanud ja tahtnud proovida, kuidas selles rollis hakkama saaksin. Saab kindlasti huvitav olema," näeb Peetson ise, kelle käe ümber läheb pael tänu meeskonnas toimunud hääletusele.
Mis on Peetsoni jaoks sellega muutunud? "Ütleme nii, et vastutus on suurem kindlasti: pead enda tegudega teistele eeskujuks olema. Ei saa lubada endale vaba päeva ei vaimselt ega füüsiliselt - see kindlasti mõjutab positiivselt ka minu sooritust," selgitas ta.
Peetsoni rolli tugevdab kahtlemata ka kuulumine Eesti koondisesse. Eriti veel praeguses ajahetkes, kui seljataha jäävad jaanuarikuised mängud, kus 27-aastane tugitala tõestas oma kvaliteeti ning töökindlust.
"Tahaksin koondises kindlasti sammu edasi teha, teenida rohkem mänguaega," loodab ta. "Ja tänu sellele, koos heade sooritustega, avanevad kindlasti ka võimalused piiri taha vaadata. See on mu põhisiht."
Kellel silma peal hoida? Felipe Felicio
Esialgu aastaks Brasiilia kõrgliigaklubist Atletico Mineiro laenatud 20-aastane ründaja Felipe Felicio on kontrollkohtumistega endast lubava märgi maha pannud. Taliturniiri kohtumistes tegi brasiillane skoori neljal korral, kolm tabamust tuli juurde Türgis.
Kiire matemaatika: kui FCI Levadia lõi kontrollmängudes kokku 12 väravat ja neist seitse läksid Felicio nimele, siis võiks noorel ründajal olla Premium liiga 2023 hooaja suurima väravaküti potentsiaali küll.
"Arvestades sel aastal valitud suunda, loodame väga, et koostöö Felipega ei anna meile mitte ainult enesekindlust võidujooksus meistritiitlile, vaid annab meeskonnale tõuke värvika ja suurejoonelise mängu poole. Alates esimesest päevast on Felipe näidanud enda professionaalset suhtumist, mis meid ainult rõõmustab!" kommenteeris Levada jaanuaris uue ründaja liitumisel.
Felicio ampluaa on sealjuures ka rikkalik. Kui brasiillane sai Tallinna FC Flora võrgu kahel korral sahisema tänu täpsele peanupule, siis järgnevad mängud kinnitasid ka, et ründajal on nii kiired jalad kui külm närv. Võib uskuda, et nupukas trikitaja Ernest Agyri, söödumeister Ioan Yakovlev ja Felicio moodustavad Premium liiga ühe ohtlikuima trio.
Suurim küsimärk - millal hakkavad uued plaanid täielikult tööle?
Selles, et FCI Levadial on kvaliteeti, kahelda ei tasuks. Ka olukorras, kui suurem osa meeskonnast on välja vahetatud. Juurde on toodud juba varasemate hooaegadega oma kvaliteeti tõestanud Mihkel Ainsalu (leping välismaal lõppes), Michael Schjönning-Larsen (Kuressaarest), Aleksandr Zakarljuka (Narva Transist), Edgar Tur (Paide Linnameeskonnast) ja Henri Välja (Tammekast). Sekka ka välismaised lubavad nimed.
Nii pole FCI Levadial vaja vaid üksteist tundma õppida, aga ka mõista peatreener Curro Torrese tiimi soove ja viia need ellu. Usutavasti oli suureks abiks just Türgi laager, mis hoidis mehi koos kolme nädala jagu. Nagu ka Peetson ütles, siis suhted meeskonnas on head ning esimese linnukese saab ära tõmmata.
Teine linnuke jääb hooaega ootama, sest kuigi Taliturniiril püsiti võitmatud ning jagu saadi FC Florast ja Tartu JK Tammekast, siis mõisa peale mängud alles algavad. Just tippmeeskondadega (ja kahtlemata ka mullu pähkliks osutunud FC Kuressaarega) rammu katsudes selgub, kas uued plaanid tegelikult ka toimivad või kulub esimene hooaeg masinavärgi töölesaamiseks. Lähtepunkt võiks igatahes korralik olla.
Tallinna FCI Levadia
Peatreener: Curro Torres
Abitreenerid: Jose Vicente Soto
Väravavahtide treener: Ain Tammus
Füüsilise ettevalmistuse treenerid: Xavi Andres Ibarra, Dmitri Kovtunovitš
Meeskonna arst: Gennadi Kuzmin
Füsioterapeudid: Maksim Kaho ja George Juhhnev
Mänedžer: Jevgeni Gurtšioglujants
Varustaja: Pavel Kazakov
Kapten: Rasmus Peetson, järgnevad Til Mavretic, Mihkel Ainsalu ja Karl Andre Vallner
EJL-i stipendiaadid: Alex Dunitš, Aleksander Filatov, Casper Nicolas Lugtmeijer, Artur Sakarias, Igor Sokolov, Artur Voilenko
Eelarve: 1 500 000 eurot (kogu klubi)
Duubelvõistkond: Tallinna FCI Levadia U21 (Esiliiga)
Koduväljak: A. Le Coq Arena / Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Koduleht: fcilevadia.ee
Esimene mäng: 5. märtsil kell 16.00 vs. Pärnu JK Vaprus (Sportland Arenal)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 8. märtsil kell 18.00 vs. Paide Linnameeskond (Paide kunstmuruväljakul)
Ametlik koosseis:
Väravavahid: Karl Andre Vallner, Oliver Ani, Maksim Pavlov.
Kaitsjad: Rasmus Peetson, Bourama Fomba, Heitor Marinho dos Santos, Vukašin Latinovic, Michael Schjönning-Larsen, Ilja Markovskõi.
Poolkaitsjad: Ernest Agyiri, Til Mavretic, Nikita Vassiljev, Murad Velijev, Daniel Luts, Patrik Kristal, Henri Välja, Mihkel Ainsalu, Aleksandr Zakarljuka, Edgar Tur.
Ründajad: Ioan Yakovlev, Felipe Felicio, Henri Käblik, Guy Merlin Mollo Bessala.
Eeldatav algkoosseis:
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Mihkel Ainsalu (poolkaitsja, Telstarist) liitus klubiga.
Oliver Ani (väravavaht, Nõmme Unitedist) sõlmis klubiga 2-aastase lepingu.
Guy Merlin Mollo Bessala (ründaja) registreeriti meeskonda.
Felipe Felicio (Brasiilia ründaja, Atletico Mineirost) sõlmis laenulepingu.
Aleksander Filatov (poolkaitsja, Nõmme Unitedist) liitus klubiga.
Ioan Jakovlev (ründaja, Kalevist) sõlmis klubiga 2,5-aastase lepingu.
Henri Käblik (ründaja, Tammekast) sõlmis klubiga 3-aastase lepingu.
Vukašin Latinovic (Serbia keskkaitsja, New York Cityst) sõlmis klubiga 2-aastase lepingu.
Ilja Markovskõi (Ukraina ääremängija, Haifa Hapoelist) sõlmis klubiga 2-aastase lepingu.
Maksim Pavlov (väravavaht, Transist) sõlmis klubiga 2-aastase lepingu.
Heitor Marinho dos Santos (Brasiilia keskkaitsja, Gremiost) liitus klubiga.
Michael Schjönning-Larsen (äärekaitsja, Kuressaarest) liitus klubiga.
Aleksandr Zakarljuka (poolkaitsja, Transist) liitus klubiga.
Edgar Tur (poolkaitsja, Paidest) liitus klubiga.
Henri Välja (poolkaitsja, Tammekast) sõlmis klubiga 3-aastase lepingu.
Välja:
Ilja Antonov (poolkaitsja) lahkus klubist.
Zakaria Beglarišvili (poolkaitsja) siirdus Usbekistani kõrgliigasse.
Andres Järve (kaitsja) liitus Harjuga.
Markus Jürgenson (kaitsja) lahkus klubist.
Robert Kirss (ründaja) siirdus lepingu lõppemisel Poola esiliigasse.
Artjom Komlov (poolkaitsja) lõpetas karjääri.
Artur Kotenko (väravavaht) lõpetas karjääri.
Georg Mattias Lagus (väravavaht) laen Nõmme Unitedist lõppes.
Brent Lepistu (poolkaitsja) lahkus lepingu lõppemisel klubist ja siirdus Miovenisse (Rumeenia).
Liliu (Brasiilia ründaja) lahkus klubist.
Milan Mitrovic (Serbia kaitsja) lahkus klubist.
Artur Pikk (kaitsja) siirdus Poola esiliigasse.
Maksim Podholjuzin (kaitsja) liitus lepingu lõppemisel Nõmme Kaljuga.
Mark Oliver Roosnupp (poolkaitsja) siirdus Serbia kõrgliigasse.
Rustam Soirov (Tadžikistani ründaja) lahkus klubist.
Maximiliano Ugge (Itaalia kaitsja) lahkus klubist.
Karl Rudolf Õigus (äärepoolkaitsja) liitus Kuressaarega.
Aamir Aballah Yunis (Austraalia äärepoolkaitsja) ei treeni klubiga.
Hooajaeelsed mängud:
13.01. JK Narva Trans (PL) - Tallinna FCI Levadia 1:1 (Dronov)
20.01. Tallinna FC Flora (PL) - Tallinna FCI Levadia 1:2 (Felicio 2)
27.01. Tartu JK Tammeka (PL) - Tallinna FCI Levadia 1:4 (Felicio 2, Beglarišvili, Agyiri)
03.02. Tallinna FCI Levadia (PL) - Paide Linnameeskond 1:1 (Luts)
08.02. Tbilisi Dinamo (GEO) - Tallinna FCI Levadia 1:0
10.02. Poltava Vorskla (UKR) - Tallinna FCI Levadia 3:2 (Felicio 2)
14.02. Zõtomõri Polissja (UKR EL) - Tallinna FCI Levadia 0:0
17.02. Rivne Veres (UKR) - Tallinna FCI Levadia 3:1 (Felicio)
23.02. Bandirmaspor (TUR EL) - Tallinna FCI Levadia 2:0
25.02. Riia FC (LAT) - Tallinna FCI Levadia 1:1 (Bessala)
PL - Premium liiga; GEO - Gruusia kõrgliiga, UKR - Ukraina kõrgliiga, UKR EL - Ukraina esiliiga, TUR EL - Türgi esiliiga, LAT - Läti kõrgliiga; võit; viik; kaotus.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta