Meistriliiga tabel enne viimast mänguvooru on hoopis erinev sellest, mida hooaja eel prognoositi. Tallinna Levadia ülivõimsalt ees, Sillamäe Kalev hõbedal, Tallinna Flora medalita ning Tallinna Kalev põhjas - üllatusi ja pettumusi kui palju.
Homme õhtul veidi enne kaheksat saabki järjekordne Meistriliiga hooaeg joone alla, kusjuures pinge püsib veel nii viimase Balti liiga koha võitmise kui ka üleminekumängudest pääsemise osas.
Hoolimata viimase vooru tulemustest, on üleüldised üllatused ja pettumused selged ning neid me järgnevalt vaatlemegi.
Soccernet.ee korraldataval hooaja parimate ja halvimate valimisel on traditsiooniliselt nii suurima üllatuse ja pettumuse kui ka enim arenenud klubi kategooriad. Hääletada saab peagi pärast hooaja lõppemist.
Hooaja plussid ja miinused:
Jäänud hooaja eel ilma Marek Lemsalust ja Tarmo Kingist, ei peetud Levadiat isegi koduliiga favoriidiks, rääkimata siis Euroopas tegude tegemisest.
Kuid nad tegid seda jälle. Konkurentsitult edukaim Eesti klubi eurosarjades lõi auti Poola meistri Krakowi Wisla ning sai boonuseks võidelda veel Meistrite liigasse jõudnud ungarlaste Debreceni VSC ja türklaste kuulsa Istanbuli Galatasaray'ga.
Koosseise vaadates on Eesti klubijalgpalli tipp viimastel aastatel pigem nõrgenenud, aga Levadia särav esinemine näitab, et olukord pole sugugi nii hull. Ning eurosarja eduga kaasnevad suured rahalised toetused lubavad ehk järgmisteks aastateks veelgi tugevama meeskonna komplekteerida.
Veelgi vähem kui Levadia ülemvõimu jätkumist, osati hooaja eel oodata Sillamäe Kalevi tõusmist tiitlipretendendiks. Ise nad seda aga uskusid ning praeguseks hetkeks on hõbemedalid ka reaalselt käes.
Mullu uustulnukana kuuendaks tulnud klubi seadis uueks sihiks minimaalselt kolmanda koha, tuues talvel meeskonda ligikaudu terve koosseisu jagu uusi mängijaid. Klubi professionaalsuse, kõrgete eesmärkide ja nõudmiste taustal, mis meenutab paljuski Levadia edusaladust, täideti eesmärk hiilgavalt.
Tagatulesid näidati nii Ida-Virumaa pikaaegsele esiklubile Narva Transile kui ka suurimaks tiitlisoosikuks hinnatud Tallinna Florale. Iga aastaga on astutud suur samm edasi ning järgmisel hooajal tuleb kõigil nendega tõsiselt ette vaadata.
Viljandi Tuleviku tõusu võib juba natuke oodatumaks üllatuseks nimetada, kuid nende suurim punktisaak pärast hõbedast 1999. aasta hooaega on konkurentsi pideva ühtlustumise juures igal juhul kõva sõna.
Tulemuste paranemise taga võib näha seda, et Flora-süsteemi siseselt pandi Tulevikule varasematest aastatest suuremat rõhku. Mullused põhitegijad jäid klubisse, neile lisandus palju häid tugevdusi ning lisaks kõigele muutus meeskond professionaalsemaks.
Läbikäiguhoovist sai ühtne meeskond ning isegi suvel ei lõhutud seda rohkete koosseisumuudatustega, kuigi mõned olulised lahkujad siiski olid.
Hooaja esimesel poolel liikusid Tartu noored kindlalt väljakukkumise kursil, kuid suvel leiti võimalused suurteks muudatusteks ning võimas päästeaktsioon osutus edukaks.
Ühtekokku kümme uut mängijat võistkonda toonud Tammeka on tõusnud tabelis kolme pügala võrra ning püsimajäämise peaaegu et kindlustanud. Oma jõududega jätkates poleks see tõenäoliselt õnnestunud, sest eelkõige kaitsetegevus vajas selgelt polsterdust.
Uued tuuled saabusid klubisse koos rahvusvahelise koostööga Saksamaa jalgpalliinimestega. Lisaks koosseisumuudatustele arenes klubi struktuur ning tulevateks aastateks seatakse juba veelgi kõrgemaid sihte.
Eelmise hooaja järel muutus Meistriliiga klubide geograafiline päritolu mitmekesisemaks. FC TVMK-ga koos langes küll välja ka Pärnu Vaprus, kuid nende asemel kanti kaardile Paide ja Kuressaare.
Mõlemad uustulnukad said tänavu korralikult hakkama. Saaremaa klubi on lähedal lõpetamaks traditsiooni, mille kohaselt nad alati kohe esimesel aastal kõrgliigast välja kukuvad. Paidelastel tuleb ilmselt suunduda üleminekumängudele, kuid nende südi esinemine on üllatanud paljusid. Lisaks leiame esikolmikust kolme erineva linna klubid.
Tuleval hooajal täiendab geograafiat ka Kohtla-Järve Lootus, kes hõivab järjekordse pealinna klubi Tallinna Kalevi koha. Iseseisvate klubide võimutsemine Esiliigas - duubelvõistkondade lippu hoiab ainsana veel kõrgel Levadia II - annab alust oodata üha tihenevat konkurentsi ka järgnevatel aastatel.
Levadia oli tänavuses tiitlivõidujooksus ainus hobune, kes sai oma esimese kaotuse alles eelviimases voorus ning võis seda endale lubada, sest eduseis jääb ka sellest hoolimata mäekõrguseks.
Pinge puudumine oli seda pettumustvalmistavam, et märtsi alguses ei oodanud sellist ülemvõimu kelleltki ning pigem eeldati viimaste aegade põnevaimat hooaega vähemalt kolme kullanõudlejaga.
Juhtus aga nii, et teised kaks soosikut mängisid oma võimalused maha juba hooaja esimese poolega ning suurüllataja Sillamäelt ei suutnud samuti Levadiaga sammu pidada.
Florat peeti hooaja eel ilmselt põhjendamatult tiitlisoosikuks number üks ning oodati, et Tarmo Rüütli teeks seal oma esimesel aastal sama, mis Levadias. Superkarikas võeti ära, kaitsti ka Eesti karikat, aga liigahooaeg tõi neile ühe tagasilöögi teise järel.
Floragi kaotas talvel olulisi mängijaid, kuid nende puhul peeti seda harjumuspäraseks, nagu ka seda, et oma laiast noortevalikust leitakse sobivad polsterdused. Aga sel aastal ei leitud ning seitsmekordne meisterklubi ja mullune hõbedaomanik jäi vastu kõiki ootusi üldsegi esikolmikust välja.
Flora kirstunaelaks sai ebastabiilsus, sest endast tagapool olevate meeskondade vastu kaotati ühtekokku 14 punkti. Lisaks jäädi muidugi selgelt alla Levadiale, kelle vastu ei saanud sel aastal keegi.
Tõele au andes nägi Soccernet.ee hooajaeelne ennustus juba ette, et Nõmme Kalju komplekteerimist vaadates neil sel aastal kõrgete kohtade jagamisel suurt sõnaõigust ei ole. Ent nõmmekate endi sõnade kohaselt pidid nad hakkama heitlema tiitli eest.
Kõrgete eesmärkide seadmises pole midagi halba, aga sellega kaasnevad ka toetajate kõrged ootused ning Meistriliiga suurima pealtvaatajaskonnaga klubi nõrkus oli kahtlemata suureks pettumuseks.
16 kohtumisest esineliku klubidega suutsid nad võita vaid üheainsa, miinimumeesmärgiks seatud medal jääb hetkel 22 punkti kaugusele ning selle asemel võideldakse hoopis Viljandi Tulevikuga viienda tabelirea eest. Teatavasti ei hellitanud Kaljut tänavu ka vigastustekoll, aga niivõrd kesiste näitajate valguses ei saa rääkida vaid ebaõnnest.
2007. aastal Meistriliigasse tõustes kõiki üllatanud ja kuuenda kohaga lõpetanud Kalev taandus mullu kaheksandaks ning tänavu juba viimaseks. Vähe sellest, järgmiseks aastaks loobutakse tõenäoliselt ka Esiliiga kohast ning kukutakse kolinal veelgi madalamale.
Raske öelda, kust alates täpselt kõik kiiva kiskuma hakkas. Hooaega alustati ju soliidse koosseisu ja ilusa jalgpalliga, aga mingil hetkel tabasid neid probleemid ning peagi leiti end punase laterna kohalt, kust ei suudetudki välja rabeleda.
Teise maailmasõja eel kaks korda Eesti meistriks tulnud Kalev lahkub suurelt areenilt teisipäeva õhtuse viimase mänguga Viljandis. Loodetavasti ei tule nende uut naasmist oodata sama kaua kui eelmist, vaid leitakse endas jõudu taas tippu pürgida.
Otseselt klubidega seotud pettumuste kõrval jääb tänavune hooaeg negatiivselt meelde ka noorte mängijate vähese esiletõusu poolest.
Kuni 18-aastased ei suutnud end maksma panna, nagu eelnevatel aastatel on teinud näiteks Henri Anier, Sergei Zenjov või Sander Puri. Sel hooajal said ainsana korralikult mänguaega mõned tagumiste klubide noored ning 1992. aastal sündinud Joonas Tamm.
1991. aasta lennu säravamad pallurid mängivad aga suures osas endiselt noorteliigades, kuigi arengu jätkuks oleks hädavajalik hakata end meeste seas maksma panema.
Eelmiste aastate suurimad üllatused:
2005 - 1. Narva Trans - igavene neljas tuli pronksile, 2. Tarmo Neemelo esitus ja 41 väravat, 3. TVMK kuld
2006 - 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng
2007 - 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2008 - 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
Eelmiste aastate suurimad pettumused:
2005 - 1. Flora esitus ja neljas koht, 2. Tartu Merkuuri tegevus, 3. Kristen Viikmäe
2006 - 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp
2007 - 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2008 - 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:
2005 - 1. Tallinna TVMK, 2. Tartu Tammeka, 3. Viljandi Tulevik
2006 - 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. Tallinna Levadia
2007 - 1. Tallinna Kalev, 2. Tallinna Flora, 3. Tallinna Levadia
2008 - 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tallinna Flora
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta