Viimane Meistriliiga hooaja parimate ja halvimate valimise eelne kokkuvõte heidab põgusa pilgu kõigile neile kategooriatele, mis seni tutvustamata jäänud.
Nende seas on traditsiooniliselt parima treeneri ning parima publiku kategooriad, mida Soccernet.ee kasutajad hindavad juba viiendat aastat. Aga on ka mitmeid uusi kategooriaid, mis aitavad hooaja olulisemaid sündmuseid kokku võtta.
Täna õhtul saab Meistriliiga läbi ning homme käivitub suur küsitlus, kus Sinugi hääl parimate ja halvimate otustamisel kaalu omab.
Siin on viimased seitse kategooriat ning eelnevate kokkuvõtete lingid seisavad artikli kõrval. Edasine on juba Sinu teha, loodetavasti on meiepoolsetest valikutest otsustamisel abi.
Selgeks favoriidiks tuleb lugeda Levadia juhendajat Igor Prinsi (pildil). Kui eelmisel aastal peatreenerina debüteerides võidi veel arvata, et ta liugleb Tarmo Rüütli tehtud töö rasva peal, siis tänavu näitas meeskond nõrgenenud koosseisust hoolimata veelgi ilusamat jalgpalli ja stabiilsemat taset.
Hooaja alguses Sillamäe Kalevi treeneripingil Vadim Dobiža välja vahetanud Anatoli Ušanovit tuleb samuti hinnata. Uuenenud koosseis leidis kiiresti kokkumängu, taset hoiti terve hooaja vältel ning klubi kõrged eesmärgid täideti hiilgavalt. Iseasi, kui suur osa sellest tuleb kanda meeskonna komplekteerinud Dobiža arvele.
Sergei Ratnikov parandas oma esimesel aastal Narva Transi eesotsas meeskonna mängu tunduvalt. Hooaja esimene pool läks kohutavate treeningtingimuste "kaasabil" küll aia taha, kuid sellele järgnes võimas lõpp. Miinuspoolele tuleb kanda mängijate valiku, sest nii mõnigi Transi täiendus osutus läbikukkumiseks.
Marko Lelov juhtis Tuleviku tagasi liiga tugevate keskmikke sekka. Endise mängijana on ta ise saanud "vanakooli" trenni ning nõuab ka meestelt samasugust veri-ninast-välja suhtumist. Seni oli Tulevikul probleeme motivatsiooniga, sest mehed olid amatöörid, aga nüüd saab ta oma poolproffidelt enamat nõuda.
Meistriliiga noorim peatreener Norbert Hurt viis Tammeka läbi raske hooaja, tegemata ka raskeimatel hetkedel oma mängufilosoofias järeleandmisi. 26-aastase juhendaja kohta ülimalt autoritaarne, professionaalne ja maksimalistlik Hurt pani suvise totaalse muutumise järel uue koosseisu otsekohe kokku mängima ning täitis lõpuks ka seatud eesmärgid.
Lisaks on valikus Tallinna Flora eesotsas alustanud Tarmo Rüütli, mullu paremuselt teiseks treeneriks hääletatud Kalju loots Fredo Getulio Aurelio, Jan Važinski ja Sergei Zamogilnõi Kuressaarest, Viktor Mets ja Erki Kesküla Paidest ning Aavo Sarap ja Daniel Meijel Tallinna Kalevist.
Eelmiste aastate parimad:
2005 - 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli
2006 - 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2007 - 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2008 - 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
Meistriliiga külastatavus on teinud kerge tõusu, kuid sellest veelgi rõõmustavam on fänluse järsk mäkketõus. Pea igal klubil oli sel aastal oma fännide tuumik, kes välismängudelgi omasid toetas.
Mullune komeet Kalju (pildil) on ka tänavu külastatavuse tabeli tipus, kusjuures nende kodumänge on pettumustvalmistavast hooajast hoolimata vaadanud keskmiselt ca 50 inimest rohkem kui mullu. Häälekate fännide osas pakuvad neile tugevat konkurentsi Levadia, Flora ja Tammeka.
Värvi lisas fänlusele Tuleviku poolehoidjate valmistatud kalender, kus poseerisid alasti nende naissoost toetajad. Oma vahenditega tehakse ka salle ja särke ning nende müügi tuludest makstakse igal kuul parimaks valitud mängijatele stipendiumit.
Kuu parimaid auhindavad teadaolevalt ka Tammeka ja Kuressaare fännid. Äramärkimist väärib kindlasti veel klubi kaasabil käima lükatud Sillamäe Kalevi fänlus ja nende korralikud publikunumbrid, samuti Paide initsiatiiv viia koos meeskonnaga võõrsilmängudele tasuta ka kõik toetajad.
Eelmiste aastate parimad:
2005 - 1. Tartu Tammeka, Tallinna Levadia, Tallinna Flora
2006 - 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2007 - 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2008 - 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
180 kohtumise seast parima leidmine on keeruline ülesanne. Meie toome valiku lihtsamaks muutmiseks välja neist kümme, aga igaüks võib loomulikult nimetada ka oma lemmikuid.
Sillamäe-Kuressare 0:1 (21. märts) oli hooaja esimene ja üks suuremaid üllatuspomme, kui Reijo Kuusiku tabamus Rakveres favaoriidid pika ninaga jättis. Saarlaste jaoks oli ehk veelgi magusam Kuressaare-Flora 1:0 (4. aprill), sest sama reha otsa komistas nende emaklubi.
Thrilleritest kütsid kirgi suur vastasseis Levadia-Flora 3:2 (20. juuni, pildil) ning nõmmekate hooaja säravaimad hetked Kalju-Flora 3:2 (12. september) ja Flora-Kalju 2:2 (19. september).
Paljutähenduslik oli Levadia-Sillamäe 6:1 (1. september), mis hajutas viimasedki kahtlused liiga valitseja osas. Hooaja lõpus andsid kõneainet narvalaste hõbedalootused kustutanud Kalju-Trans 2:2 (3. november) ning Levadia uskumatule alistamatuse seeriale punkti pannud Trans-Levadia 2:1 (7. november).
Kes eelistab eriti kuuma sauna, nende jaoks pakkusid Kalju-Paide 10:0 (18. juuli) ja Trans-Kure 10:0 (26. september) elamusi ja väravaid igale maitsele.
Kui arvad, et oled kõike näinud, suudab jalgpall ikka ja jälle üllatada. Inglismaa kõrgliigas rannapalli kaasabil löödud värava valguses pole põhjust imestada, et Eestiski aegajalt kummalisi asju sünnib. Meistriliigas staadionile sammudes ei või kunagi teada, mis seal ees ootab.
Paide kauaoodatud Meistriliiga debüüt kujunes läbikukkumiseks. Kohe avamängus Narva Transi vastu rivistati üles kaks diskvalifitseeritud pallurit ning häbiväärsed tuleristsed olidki tagumiku peal. Rohkem pole selliste asjade vastu eksitud, kuid tühistatud tulemus jätab märgi kogu hooajale, sest võrdsete punktide korral annab see eelise vastastele.
Kalju juulikuine kingitus Kuressaarele läheb samasse kategooriasse. Ühe liigse võõrmängija kasutamine tühistas nende magusa 3:2 võidu ning tingis olukorra, kus üks brasiillane saadeti klubist minema. Kuressaare liigne viisakus ei lubanud neil aga kingitust vastu võtta, sest samas kohtumises kasutasid nemad mängukeelu all olnud mängijat. Tulemuseks uskumatu -:- ning tühjad pihud kummalegi.
Rumalatest punastest kaartidest jääb meelde Martin Vungi eemaldamine pärast septembrikuist 2:2 viiki Kaljuga. Flora kapten oli hetk tagasi viigivärava löönud, aga pidas ikkagi vajalikuks lõpuvile järel kohtunik läbi sõimata ja sellega omale pikk mängukeeld hankida.
Veelgi harvanähtavam oli Tallinna Kalevi kaitsja Aleksandr Karpõtševi eemaldamine augusti alguses Paide linnameeskonna vastu. Siiani teadmata põhjustel lõi ta peaga enda meeskonna väravas seisnud Sander Reelot ning teenis auga välja puhkuse hooaja lõpuni.
Kuressaare kaitsja Jaanis Kriska (pildil) püstitas septembri keskel maailmarekordi, saates mängus Levadiaga juba viiendal sekundil palli oma väravasse. Rekordit tähistas ta teise poolaja alguses punase kaardi teenimisega ning vaadates kõrvalt, kuidas meeskond võttis lõpuks vastu 0:8 kaotuse.
Kalju puurilukk Janno Hermanson sai septembri lõpus hakkama ränga veaga, lubades tagumisse ristnurka kukkuda Tihhon Šišovi 40 meetri kauguselt üle jala läinud tsenderdusel. Väravavahtide mustadest päevadest rääkides võisid Aiko Orgla kaks sisseimetud kolli Flora vastu eelviimases voorus maksta Tulevikule Balti liiga koha.
Mullune väravakuningas Ingemar Teever (pildil) peab tänavu leppima favoriidiseisusega aasta ebaõnnesõduri kategoorias. Vigastuse tõttu poole suveni kõrvaltvaatajaks jäänud Kalju talisman sai meeskonda aidata vaid kuu aega, kuni ränk õnnetus tema hooaja ja võimalik et ka mängijakarjääri lõpetas.
Teeveri meeskonnakaaslane Murilo Maccari oli Kalju hooajaeelsetest täiendustest muljetavaldavaima CV-ga, aga vigastused ei lasknud ka temal midagi säravat korda saata. Brasiillane sai meeskonda aidata vaid 21 kohtumises ja sedagi pidevalt vigastustest taastudes ning füüsist kogudes, kuniks uus vigastus ta maha murdis.
Levadias ja Eesti koondises tänavu üheks võtmemängijaks tõusnud Sander Puri läbimurdehooaeg lõppes enne tähtaega ja seda temast sõltumatutel põhjustel. Loodetud üleminek välismaale jäi sündimata ning kui ta keeldus Levadiaga lepingut pikendamast, keerati mänguaja kraanid kinni ka kodumaal.
Tuleviku mängumootor Andre Frolov pani jalgpallihuvilised endast rääkima, hoides poole hooaja järel meeskonda medaliheitluse lähistel ning teenides suveks edutamise Florasse. Suur tükk ajas aga suu lõhki ning aasta lõpetas ta juba Esiliigast välja kukkunud Flora duubli koosseisus.
Mullune Tuleviku põhimees Marko Arge veetis suure osa talvest Kaljus testimisel ning Nõmme klubi koduleht jõudis juba teatada, et temaga sõlmitakse ka leping. Viimasel hetkel peeti teda aga siiski ebavajalikuks ning viljandlaste loots Marko Lelov ei tahtnud "jooksikut" enam ka oma meeskonda tagasi. Nii jäi endine U-21 koondislane tänavu hoopis pealtvaatajaks.
Enim arenenud mängijate kõrval hakkame sellest hooajast valima ka vastupidises suunas liikuvaid pallureid.
Üheks soosikuks on endine koondislane Maksim Smirnov (pildil), kelle täht tuhmus Hiiu kunstmurul kiires tempos. Eelmisel aastal Kaljuga liitudes andis ta klubile palju juurde, kuid tänavu langes ta juba vahetusmeheks ning 3 väravat 29 mänguga pole kaugeltki seesama, mis mullused 8 väravat 18 mänguga.
Veteranide seas on pildilt langejaid teisigi. Meistriliiga ajaloo suurim väravakütt Maksim Gruznov alustas hooaega võimsalt 5 väravaga 6 mängust, kuid jõudis kogu ülejäänud hooaja jooksul sihile vaid 3 korda. Levadia vanameister Indrek Zelinski langes aga hoopis vahetusmeestepingile ning lõi oma ilmselt viimasel Meistriliiga hooajal vaid 7 kolli. Liivo Leetma lahkus kevadel Kaljust ning jätkab suvest alates täisamatöörina Paide linnameeskonnas.
Mullu Tuleviku parima väravaküti tiitlit jaganud Markko Kudu arvele jäi tänavu vaid seitse mängu ning mitte ühtegi tabamust. Sillamäe Kalevi eelmise hooaja paljulubav täiendus Dmitri Boiko langes sel aastal varusse ega suutnud ootusi õigustada.
Levadias eelmist hooaega veel põhiväravavahina alustanud Kert Kütt sai tänavu platsile vaid korra, põhjustades selles mängus Kuressaare vastu penalti. Eelmisel hooajal Levadia põhikoosseisu trügima hakanud Jaroslav Dmitrijev kadus sel suvel täielikult vaateväljast. Tartu Maag Tammekas ukse lahti löönud Martin Haljak ja Olari Perlin ei suutnud Tammekas meeskonna noorenemisest hoolimata kohta säilitada.
Endine koondislane Mark Švets (pildil) naasis pärast rännakuid laias maailmas ja viimati Eesti Esiliigas 7-aastase vaheaja järel Meistriliigasse, aidates Kuressaarel püsimajäämise eest võidelda. Kaitsetööd pigem tüütuks kohustuseks pidav poolkaitsja lisas saarlaste keskväljale see-eest tubli annuse loovust ja meisterlikkust.
Üks hooaja ootamatumaid kojutulekuid oli Tarmo Neemelo siirdumine suvise üleminekuperioodi viimasel hetkel Belgiast Levadia ridadesse. Meistriliiga hooaja väravarekordi omanik jätkas otsekohe sealt, kus ta viimati pooleli jäi - väravaid lüües.
2005. aastal Eesti meistritiitli võitmise järel profikarjääri lõpetanud Dmitri Skiperski tõusis amatöörina tagasi kõrgseltskonda, lüües Kuressaare eest tänavu palju olulisi väravaid. Sama vembu tegi Paide linnameeskonnaga Meelis Rooba, naasedes pärast nelja vahele jäänud hooaega.
Eelmisel hooaja rasked vigastused saanud Siim Roops (Tulevik) ja Sergei Starovoitov (Trans) töötasid end taas üles ning jätkavad kõrgel tasemel. Omal ajal koos Roopsiga U-21 koondist esindanud Martin Taska tõusis pärast üht Esiliigas veedetud hooaega taas Meistriliigas põhitegijaks, sedakorda Tulevikus.
Ning mujetavaldava come-back'i tegi ka Sillamäe Kalevi kuulsaim tugevdus Aleksei Naumov, kes viis end paari vahele jäänud hooaja järel uuesti tippvormi ning hirmutas kõiki Meistriliiga väravavahte.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta