Soccernet.ee rubriik "Videokohtunik" vaatleb seekord Premium liiga 27.-32. vooru kohtumisi. 30 peetud kohtumise peale analüüsis RefPal läbi 421 olukorda. Kuna seekordses osas läks vaatluse alla suurem arv voore kui muidu, on ka välja toodud olukordade hulk sedapuhku suurem.

• Kõik selle hooaja "Videokohtuniku" lood leiad siit!

Tavapärasest suurem valim illustreerib ühtlasi hästi, kui erinevad võivad voorud analüüsi vajavate olukordade arvu poolest olla. Kõige rohkem olukordi pakkusid ülevaatamiseks 30. ja 32. voor, kus vaatluse alla läks 81 olukorda. Vähim põhjust käsitluseks andis aga 29. voor kõigest 57 olukorraga.

Kollaste kaartide õigesti määramise protsent on pärast eelmiste voorude langust teinud taas tõusu. Seekord on see 236 olukorra juures 87%, mida loetakse oodatult heaks tasemeks.

Punaste kaartide olukordade arv langes - kuue vooru peale oli neid 23 ehk täpselt sama palju kui eelneva nelja vooru peale. Õigete otsuste protsent on aga säilinud, olles sarnaselt eelmisele valimile 78% tasemel.

Karistusala õigete otsuste osakaal oli eelmises "Videokohtuniku" rubriigis väga kõrge ehk 95%. Nüüd on see küll pisut langenud, aga jääb endiselt heaks loetavale tasemele ehk on 79%.

OLUKORD NR 1

Premium liiga järele peetud 22. vooru kohtumine Tallinna JK Legion - Paide Linnameeskond (1:1) 14. septembril. Mängu 14. minut, kui seis 0:0. Kohtunik Kevin Kaivoja.

Mis juhtus? Legioni poolkaitsja Pavel Dõmovi ja Dominique Simoni võitluses kukkus Simon karistusala joonel.
Milline oli otsus? Kohtunik määras Paide kasuks karistuslöögi karistusalast väljaspool.
Miks intsident tähtis oli? Paidel avanenuks võimalus penaltist mängu varakult juhtima hakata.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Legioni kaitsja hoiab vastasmängijat määrustevastaselt kahe käega kinni ning peatab viimase edasiliikumise lubava rünnaku jätkamiseks. Olgugi et hoidmine algab väljaspool karistusala, näitab videokorduse aeglustus, et tegevus jätkub ka karistusala sees (või vähemalt karistusala joonel).

Olukorras tulnuks määrata penalti ja karistada rikkujat kollase kaardiga lubava rünnaku peatamise eest.

Karistusala joon on karistusala osa, kuna vastavalt jalgpallireeglitele kuuluvad jooned mänguväljaku alasse, mida nad piiravad. Samuti tuleneb kinnihoidmise tõlgendus otseselt reeglitest. Kui kaitsja alustab ründaja kinnihoidmist väljaspool karistusala ja jätkab hoidmist karistusalas, siis peab kohtunik määrama penalti. Lähenemine on seotud ausa mängu loogikaga, kus rikkunud osapool ei peaks saama soosingut.

Kui teoreetilises plaanis on olukord suhteliselt lihtne, siis reaalses tegevuses ei pruugi see nii olla. Sõltumata kohtuniku lähedusest olukorrale on tal siiski enda positsioonilt keeruline hinnata rikkumise täpset asukohta. Samuti saa väita, et kohtunik oleks halval positsioonil. Sarnaste olukordades baseerub korrektse otsuse tegemise võti mängu lugemisel, keskendumisel ning teataval määral ka kogemusel. Erinevalt kiirrünnakutest, kus abikohtunik saaks aidata kõnealuse joone kontrollimist, ei saa ka tema antud olukorras kahjuks enda abi pakkuda, kuna suluseisuliin on mitmeid meetreid rikkumise kohast eemal."

***

OLUKORD NR 2

Premium liiga 29. vooru kohtumine Tallinna FCI Levadia - FC Kuressaare (2:3) 18. septembril. Mängu 49. minut, kui seis 0:2. Kohtunik Kristo Külljastinen.

Mis juhtus? Levadia kaitsja Maksim Podholjuzin püüdis karistusalas võita palli Kuressaare ründaja Mattias Männilaane eest, kontakti tulemusena Männilaan kukkus.
Milline oli otsus? Kuressaare kasuks määrati penalti.
Miks intsident tähtis oli? Kuressaare sai teise poolaja alguses kasvatada penaltist oma edu juba kolmeväravaliseks.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Levadia mängija libistab enda karistusalas suurel kiirusel palli suunas. Puudutab seda, kuid seejärel tekitab ka tallaga kontakti vastasvõistkonna ründaja vasaku jala sääre piirkonda. Sõltumata palli mängimisest on toimunud rikkumine, kuna palli on mängitud vastasele ohtlikul moel. Lisaks korrektselt määratud penaltile on ka kollane kaart hoolimatu vea eest igati korrektne.

Olukordadesse libistamised on alati seotud teatava riskiga. Kui see on tehtud õigeaegselt ehk palli mängimisel ei libistata ennast läbi vastasmängija, siis sõltumata hilisemast kontaktist on palli mängitud ausal teel. Kui palli mängimise järgselt libistatakse vastasmängijast läbi, on tegemist rikkumisega. Kaasnev võimalik distsiplinaarkaristus sõltub intensiivsusest, kontakti olemusest ning tabamiskohast."

***

OLUKORD NR 3

Premium liiga 30. vooru kohtumine Paide Linnameeskond - JK Narva Trans (2:0) 2. oktoobril. Mängu 43. minut, kui seis 0:0. Kohtunik Martti Pukk.

Mis juhtus? Paide ründaja Bubacarr Tambedou tegi selja tagant vea Transi kaitsjale Deniss Dedetškole.
Milline oli otsus? Kohtunik näitas Tambedoule kollast kaarti.
Miks intsident tähtis oli? Punase kaardi puhul jäänuks Paide avapoolaja lõpus väljakul vähemusse.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Rikkuja tuleb olukorda suurel kiirusel ning teeb jõulise libistamise vastase suunal. Arvestades suurt kiirust, jõudu, sirget põlvest lukustatud jalga ning tallaga tabamust, siis on rikkuja süüdi tõsise vea sooritamises. Kontakti rakenduv ülemäärane jõud kaalub üles madala piiripealse tabamiskoha hüppeliigese piirkonda. Kohtunik pidanuks mängija punasega kaardiga mängust eemaldama.

Kohtunik hindab olukorda healt positsioonilt, kuid otsuse tegemisel lähtub üksnes tabamiskohast ning jätab arvestamata rikkuja olukorda mineku viisi ehk intensiivsuse ja kontakti olemuse."

***

OLUKORD NR 4

Premium liiga 32. vooru kohtumine Pärnu Vaprus - JK Narva Trans (1:0) 15. oktoobril. Mängu 81. minut, kui seis 1:0. Kohtunik Joonas Jaanovits.

Mis juhtus? Transi ründaja Oleksandr Koževnikov murdis karistusalasse ja Vapruse mängija Enrico Veensalu sikutas teda särgist.
Milline oli otsus? Kohtunik lasi mängul jätkuda.
Miks intsident tähtis oli? Penalti määramise korral avanenuks Transil võimalus mänguseis viigistada.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Transi rünnak paremalt äärelt, kus peale esmast pallikaotust Transi mängija palli karistusala joone läheduses kiiresti tagasi võidab. Ründaja on saanud palli selgelt enda valdusesse ning omades vaba maad ees siseneb vastaste karistusalasse. Seejärel haarab Vapruse mängija ründajal särgist ning tugeva ja selge hoidmisega peatab viimase edasiliikumise lubava rünnaku jätkumiseks. 

Olgugi et rikkuja ise on väljaspool karistusala, näitavad videokorduse aeglustused, et hoidmise kontakt jätkub ka veel karistusalas või vähemalt selle joonel ja seega tulnuks määrata penalti ja karistada rikkujat kollase kaardiga (hoidmine ei ole tõlgendatav palli mängimise üritusena).

Kui selgus, et ei ole tulemas tsenderdust, pidanuks kohtunik liikuma olukorrale lähemale. Seda tehes saanuks kohtunik paari kiire sammuga veelgi parandada enda vaatenurka, kui tekkimas oli ohtlik olukord karistusala joonel. Hetkel jääb ta olukorrast liialt kaugele. Abikohtunikul on antud karistusala joont vaatenurga tõttu raske kontrollida ja seda veel eriti õhus toimuvate rikkumiste puhul."

***

OLUKORD NR 5

Premium liiga 32. vooru kohtumine Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora (1:0) 16. oktoobril. Mängu 88. minut, kui seis 1:0. Kohtunik Kevin Kaivoja.

Mis juhtus? Flora ründaja Rauno Alliku kukkus karistusalas ja Flora mängijad nõudsid häälekalt penaltit.
Milline oli otsus? Kohtunik lasi mängul jätkuda.
Miks intsident tähtis oli? Floral avanenuks penalti määramise korral hea võimaluse mänguseis viigistada.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Flora ründaja libistab vastaste karistusalas palli suunas ning jõuab selle kaitsja eest ära mängida. Samal ajal üritab tugeva jalalöögiga palli lüüa ka Kalju kaitsja, kes teeb seda hilinenult ega taba palli. Videokordused näitavad, et lisaks palli mittetabamisele ei taba kaitsja jalalöök ka ründajat (või kui üldse, siis väga vähesel määral). Arvestades kaitsja jalalöögi tugevust pidanuks kontakti korral ründaja jalaga toimuma liikumine. Seda aga näha ei ole. Kohtunikul on olukorra hindamiseks hea vaatenurk ning otsus mängul jätkuda lasta on korrektne."

***

OLUKORD NR 6

Premium liiga 27. vooru kohtumine JK Tallinna Kalev - FC Kuressaare (1:2) 4. septembril. Mängu 63. minut, kui seis 1:1. Kohtunik Joonas Jaanovits.

Mis juhtus? Kalevi ründaja Ioan Jakovlev spurtis karistusalasse ja Kuressaare kaitsja Moorits Veering püüdis palli tema eest libistades ära lüüa, Jakovlev kukkus.
Milline oli otsus? Kollane kaart Jakovlevile simuleerimise eest.
Miks intsident tähtis oli? Kalev saanuks penalti korral võimaluse kohtumist juhtima asuda.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Kuressaare mängija jõuab libistada vastasmängija ette ega libista ennast vastasmängijast läbi. Seega ei ole mängija vea raskusastme seisukohalt tegutsenud vastase tervist ohustades.

Samas palli mängimise seisukohalt on kaitsja olukorda hilinenud (kaitsja poolt ei toimu palli mängimist) ja seetõttu on tegevus tõlgendatav ka rikkumisena läbi vastasmängija kukutamise. Olukorras tulnuks määrata penalti.

Rünnaku peatamise seisukohalt toimub küll lubava rünnaku peatamine, aga kuna seda tehakse enda karistusalas ning üritusel palli mängida, siis kollast kaarti ei järgne. Jõudnuks kaitsja esmalt palli mängida, olnuks seda mängitud ausal teel ja ilma vastase tervist ohustamata. Ründaja kontaktieelne reaktsioon on loomulik ega ole tõlgendatav simuleerimisena."

***

OLUKORD NR 7

Premium liiga 28. vooru kohtumine Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka (1:0) 9. septembril. Kolm olukorda, mis iseloomustavad Flora meeskonna taktikat karistuslöökide lahtimängimisel. Kohtunik Kristo Külljastinen.

Mis juhtus? Flora üritas kolme standardolukorra puhul tekitada situatsiooni, kus lõigatakse kasu sellest, et ründav mängija - antud juhul Henrik Ojamaa - asub palli mängupaneku hetkel suluseisu positsioonil ning muudab sellega kaitsemängija tegutsemise raskemaks.
Milline oli otsus? Ühelgi juhul kolmest suluseisu ei fikseeritud.
Miks intsident tähtis oli? Näited ilmestavad, kui keeruline on teatud olukordades suluseisu korrektselt tuvastada.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Klipp koosneb kolmest olukorrast, kus ründav võistkond kasutab teadlikku taktikat karistusalasse mängitavate pikkade pallide puhul, mille üheks osaliseks on suluseisu positsioonil asetsev ründaja. Suluseisu positsioonil asetsemine ei ole iseenesest rikkumine, kuni mängija ei osale aktiivselt mängus.

Kahes esimeses olukorra ei ole oodatud suluseisu rikkumise fikseerimine, kuna kaitsja, kelle läheduses suluseisu positsioonil olev ründaja asetseb, ei liikunud palli pärast võitlema ja seega ei loeta antud ründajat suluseisu mõistes aktiivselt mängus osalenuks.

Kolmas olukord tulnuks fikseerida suluseisuna, kuna kaitsja liikumine palli pärast võitlusesse oli takistatud suluseisu positsioonil oleva ründaja poolt ja seega on ründaja tegevus tõlgendatav aktiivselt mängus osalemisena."

***

OLUKORD NR 8

Premium liiga 29. vooru kohtumine JK Narva Trans - Tallinna FC Flora (0:4) 17. septembril. Mängu 33. minut, kui seis 0:1. Kohtunik Grigori Ošomkov.

Mis juhtus? Transi kaitsja Deniss Taraduda lõi karistusalas selga Flora ründajale Rauno Allikule.
Milline oli otsus? Mäng jätkus, kuniks kohtunikud maas lamavat Allikut märkasid.
Miks intsident tähtis oli? Floral olnuks kasutada penalti, millest kahe väravaga juhtima minna.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Palliväline ehk tähelepanu keskpunktist väljas olev olukord, kus Transi kaitsja lööb tahtlikult vastasmängijat selja/turja piirkonda.Pall on löömise hetkel mängus ja olgugi et küljejoone läheduses, toimub rikkumine rikkuja enda karistusalas. Ning kuna löömine ise on karistuslöögi vääriline rikkumine, siis tulnuks olukorras määrata penalti. Löök selga ei sisalda ülemäärast jõudu ega ole olemuselt jõhker, seega lisaks penaltile olnuks optimaalseim distsiplinaarkaristus kollane kaart.

Keeruline on olukorra märkamata jätmist kellelegi kohtunike tiimist ette heita, kuna vahetult enne löögi toimumist on pall ründaja valduses küljejoone läheduses ning lähima abikohtuniku ja väljakukohtuniku tähelepanu on oodatult palliga mängija suunal. Samuti on intsident varjatud kaugemal asetseva abikohtuniku ja neljanda kohtuniku jaoks."

***

OLUKORD NR 9

Premium liiga 30. vooru kohtumine Nõmme Kalju FC - Tallinna FCI Levadia (0:1) 2. oktoobril. Mängu 85. minut, kui seis 0:0. Kohtunik Joonas Jaanovits.

Mis juhtus? Kalju kaitsja Henri Järvelaid tegi keskväljal vea Levadia ründaja Liliu vastu. Otsuse peale kiirustas kohtuniku juurde protestima mitu Kalju mängijat.
Milline oli otsus? Kalju poolkaitsja Nikita Komissarov sai rahulolematuse näitamise eest kollase kaardi.
Miks intsident tähtis oli? Kohtuniku piiramine on jalgpallis süvenev probleem, millele tähelepanu juhtida.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Olukord on valitud jätkuva trendi ilmestamiseks, mis kahjustab jalgpalli imidžit ning mille ohjeldamiseks on kohtunikele nii meil kui mujal antud selged suunised. Sagedasti näeme olukordi, kus kohtuniku vastuvõetud otsus (sõltumata selle korrektsusest) ei ole emmale-kummale võistkonnast meelepärane ning mitmed mängijad jooksevad seda ärritunult kohtunikule demonstreerima, viimast mitmekesi piirates.

Vastavalt suunistele PEAB üks mängija grupist saama tegevuse eest kollase kaardiga karistatud, mida ka kohtunik kõnealuses momendis oodatult teeb."

***

OLUKORD NR 10

Premium liiga 32. vooru kohtumine Paide Linnameeskond - JK Tallinna Kalev (1:2) 15. oktoobril. Mängu 59. minut, kui seis 1:0. Kohtunik Rasmus Maalinn.

Mis juhtus? Paide kaitsja Abdul Razak Yusif tabas keskväljal õhuvõitluses küünarnukiga kuklasse Kalevi poolkaitsjat Ramol Sillamaad.
Milline oli otsus? Yusifile näidati kollast kaarti ning et see oli talle mängus teine, järgnes eemaldamine.
Miks intsident tähtis oli? Kümnekesi jäänud Paide andis eduseisu käest ja lõpuks kaotas.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Paide mängija läheb õhuvõitlusesse, hoides käsi selgelt kehast eemal ja vastase poole suunatult. Sarnase tegevusega on ta loonud vastasmängija tervisele ohtlikku keskkonna. Võitluses tabab mängija küünarnukk libamisi vastasmängija pead ning seega on rikkuja süüdi hoolimatus veas ning saab korrektselt kollase kaardiga karistatud. Kuna see on mängijale teine kollane kaart samas mängus, järgneb mängija eemaldamine."

***

OLUKORD NR 11

Premium liiga 32. vooru kohtumine Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora (1:0) 16. oktoobril. Mängu 6. minut, kui seis 0:0. Kohtunik Kevin Kaivoja.

Mis juhtus? Kalju ründaja Aleksandr Volkov spurtis Flora kaitseliini taha. Et pall Volkovini ei jõuaks, mängis seda Flora keskkaitsja Henrik Pürg, kelle puutest lendas pall üle Flora väravavahi Karl-Romet Nõmme pea. Pall ületas väravajoone, enne kui Nõmm selle tagasi väljakule lõi.
Milline oli otsus? Et Volkov asus söödu hetkel suluseisus, fikseeriti see. Flora jätkas mängu vabalöögiga.
Miks intsident tähtis oli? Kalju asunuks kohtumist varakult juhtima.
Mida ütleb Videokohtunik?  EJL-i peakohtunik Hannes Kaasik: "Suluseisuolukord, kus ei ole küsimust, kas ründaja asetseb söödu hetkel suluseisu positsioonil või mitte, vaid kas ta osaleb aktiivselt mängus läbi vastasmängija segamise. Olukorrad, kus suluseisu positsioonil olev ründaja läheb palli pärast vastasega võitlema ja on viimasega kehalises kontaktis, on lihtsad. Samas ei välista kontakti puudumine koheselt suluseisu rikkumise võimalust.

Peamised faktorid, mida sellistel juhtudel hinnata tuleb, on ründaja liikumissuund (kas liikumine on palli mängiva kaitsja suunas või temast eemale); kui suund on kaitsja poole, siis kui lähedale ründaja talle jõudis (10 vs 2 meetrit on kaitsja mõjutamise seisukohalt erinevad) ning lisaks, kas ründaja läheneb kaitsjale tema visuaalis või selja tagant (jällegi erinevad mõjud).

Tulles tagasi antud olukorra juurde, siis ründaja liikumine on kaitsja suunas, lähenemine kaitsja visuaalis ning kaitsja palli mängimise hetkeks on nende vahemaa 2-3 meetrit. Tänaste tõlgenduste kohaselt avaldab ründaja tegevus kaitsjale selget mõju ning ta osaleb aktiivselt mängus. Abikohtuniku otsus fikseerida suluseis on korrektne.

Lihtsalt näitlikustamiseks, et kui ründaja jätkanuks liikumist otse värava suunal ega pööranuks kaitsja poole, tulnuks värav lugeda määrustepäraseks, kuna puudub vastasmängijaga võitlusesse minek ning lihtsalt suluseisu positsioonil olemine ja seal liikumine ei ole veel rikkumine."