FIFA edetabelis vaatavad koheselt vastu võimsate koosseisudega koondised: Saksamaa, Brasiilia, Belgia, Portugal ja Argentina. Nii üllatav kui see ka poleks, on kuuendaks meeskonnaks Šveits.

Tavaline jalgpallifänn oskab sealsetest klubidest nimetada ilmselt vaid Baseli, aga ometi on koondis maailmatasemel. Ikka ja jälle suudab Šveits kellegi jaoks suurturniiri raskemaks muuta.

2006. aasta MM - suurfavoriit Prantsusmaa tahab turniiri võiduga alustada, aga Šveits võitleb välja 0:0 viigi. Neli aastat hiljem nurjatakse Hispaania avamäng, kui šveitslased nopivad ootamatult 1:0 võidu.

Lõppenud MM-valiksarjas ei lastud ka valitseval Euroopa meistril Portugalil rahulikult hingata. Alagrupi avamängus pandi portugallased 2:0 kotti ning kuni viimase mänguvooruni oli Šveits maailmameistrivõistluste otsepääsmes kinni. Probleeme ei tekkinud isegi Ungariga, loomulikult tuli täispunktid võtta Fääri saarte, Läti ja Andorra vastu.

Korduskohtumine Portugalile kaotati siiski 0:2 ja kehvem väravate vahe andis koha play-offis Põhja-Iirmaa vastu. Šveitsile omaselt sammuti siiski sellest paarist edasi: Ricardo Rodriguez realiseeris penalti, mis jäi kahe mängu peale ainsaks tabamuseks. Värav kirjas, seljatagune puhas, koht MM-il olemas - lihtne ja tuttav teema šveitslaste jaoks.

Staaritus kui fenomen

Šveitsi puhul saab mingeid paralleele tõmmata näiteks Belgiaga, mille klubijalgpall pole Euroopa mõistes kuigi tuntud. Samas on belglastel igale positsioonile välja panna kõlava nimega staar, kes pallib mõned kuulsas meeskonnas - šveitslaste koduklubid on aga pigem oma riikide keskmikud, kes võidavaid tiitleid harva.

Šveitsi koondislaste tuntuimateks klubideks on Londoni Arsenal, Saksamaa tipud Schalke, Dortmundi Borussia, Leipzig ning vaikselt taas Itaalia parimate sekka pürgiv AC Milan. Isegi Meistrite liiga tiitliga pärjatud Shaqiri on aastast 2015 ringi lidunud Stoke City särgis ja nüüd pudeneti ka Inglismaa kõrgliigast. Arsenal on loomulikult suurklubi, aga tuleb siiski tõdeda, et seal pole käsil just parimad ajad. Samasuguse, mõneti karmi hinnangu võiks anda ka Milani kohta, kus pallib Ricardo Rodriguez.

Nagu tulemused näitavad, võib Šveitsile omane erinevate keelte ja kultuuride kokkulangevus edu tagada. Mängijaid jagub Euroopa tippliigadesse, klubideks on peamiselt keskmikud, aga see-eest on seal pallivad šveitslased ikkagi põhirollis. Koondises tegutsetakse ühtse löögirusikana ja see on paljuski edu saladuseks.

Bosnialasest peatreeneri Vladimir Petkovici valikust jäid välja keskväljamehed Silvan Widmer, Edmilson Fernandes ja väravavaht Gregor Kobel. Petkovic võttis valikut tehes hästi kokku, mille eest Šveits seisab. "See oli raske otsus. Olen aga veendunud, et tegin õige valiku. Need [MM-ile sõitvad] 23 meest ei pruugi küll individuaalselt olla parimad, kuid see koosseis on kõige ühtsem."

MM-i kõige tõenäolisem must hobune?

Kui paikned maailma edetabelis kuuendal kohal, siis võiksid, isegi peaksid olema MM-il üks favoriitidest, kuid see ei kehti Šveitsi puhul. Turniiril on nende parimateks saavutusteks kolmel korral veerandfinaali jõudmine ja needki kogemused jäävad 1930. aastatesse. Viimati jõuti kaheksa parima hulka 1954. aastal.

Samas ei saa mööda vaadata faktist, et praegusel koondisel sisu on ja ollakse võimelised ükskõik kellega ja ükskõik millise stiili vastu mängima. Alagrupis tuleb neil heidelda Serbia, Costa Rica ja Brasiiliaga, mis ei saa kaugeltki lihtne olema. Viimased on mõistagi suurfavoriidid ning 2014. aasta MM-il jõudis Costa Rica koguni veerandfinaali välja, kus alles penaltiseerias Hollandile alistuti. Nii võttes peaks Serbia olema alagrupi autsaider, kuid finaalturniiridel nõrku meeskondi pole, nagu ütlevad ka endised legendaarsed jalgpallurid.

Kui Šveits jääb alagrupis teisele kohale, tuleb kaheksandikfinaalis tõenäoliselt vastamisi minna valitseva maailmameistri Saksamaaga. Pealtnäha võimatu missioon, kuid nagu ikka, pole sakslased kontrollkohtumistes just head minekut näidanud: viimati kaotati 1:2 Austriale. Kahtlemata oleks Šveitsile magus haavatav naaber konkurentsist välja lülitada. Aga esmalt tuleb nii kaugele jõuda.

Meeskonna staar - Xherdan Shaqiri

Šveitsi kahtlemata tituleerituim mängija on Kosovo juurtega 26-aastane Shaqiri. Karjääri jooksul on paremäär jõudnud esindada nii Müncheni Bayernit kui Milano Interit ja kuulub hetkel Stoke City hingekirja. Koondise eest 68 mängu pidanud Shaqiril on kirjas 20 väravat ja tihti on tema olnud see, kes suudab kastanid tulest välja tuua. Näiteks õnnestus tal kahe aasta eest Euroopa meistrivõistlustel Poola vastu uskumatu viigivärav käärlöögist võrku vajutada, kuigi Šveits ikkagi penaltiseerias langes.

Silm peale - Breel Embolo

21-aastane ründaja Embolo on vaatamata oma noorele eale suutnud juba palju läbi elada. Talendikas šveitslane siirdus 2016. aasta juunis 20 miljoni euro eest Schalkesse, lõi oktoobris ka esimese liigavärava, kuid sai seejärel suure tagasilöögi osaliseks. Hüppeliigese vigastus jättis ta ülejäänud hooajaks ja pea terveks suveks väljakult eemale. Lõppenud hooajal tegi ta Saksamaa tippklubi eest kaasa 26 mängus ja lõi ka neli väravat. Hea tehnikaga ja ahnelt vasturünnakutele sööstev Embolo võib olla just see mees, kes Šveitsi eest lööb mõne vajaliku värava kohas, kus vastane seda kõige vähem ootab.

Koondisest väljas - Admir Mehmedi

Erinevates Šveitsi koondise vanuseklassides ja isegi 2012. aasta suveolümpial käinud 27-aastane Mehmedi peab sel korral finaalturniiri kõrvalt vaatama. 12. märtsil ränga hüppeliigesevigastuse saanud Wolfsburgi ründaja peaks prognooside kohaselt tagasi olema alles juuli alguseks. Koondist on ta esindanud 49 korral ja löönud seitse väravat. Igal juhul tunneb ründeliin temasugusest mängijast puudust ja just Mehmedi tabamuse toel suruti ka valiktsükli avamängus Portugal põlvili.

Treener - Vladimir Petkovic

2014. aasta jaanuaris Itaalia tippklubist Laziost vallandatud Petkovic asus kuus kuud hiljem Šveitsi koondise etteotsa. Viimastel Euroopa meistrivõistlustel õnnestus 54-aastasel kogenud peatreeneril meeskond tüürida kaheksandikfinaali. Petkovici käekirja iseloomustab distsiplineeritus ning naljalt lati alt läbi ei joosta. Igast mängust võetakse maksimum ja suurt rõhku pannakse kaitsetööle.

Martin Reinsalu: "Šveits on koondis, kellega vastamisi ei tahaks minna. Pealtnäha võiks turniiri suursoosikutel nendega kohtudes olla selge favoriidikoorem kanda, kuid tuleb palju kannatust varuda, et kaitse lahti muukida. Kui Šveits suudab ka ise veel värava ära lüüa, on vastasel sellist sitket meeskonda äärmiselt raske murda. Terve turniiri võitmiseks peavad šveitslased siiski perfektseid esitusi pakkuma. Esiründajal Haris Seferovicil on koondises ette näidata vaid 11 väravat, mistõttu suurt väravatesadu Šveitsi puhul pole mõtet oodata ja kaitses peavad nad kindlasti õnnestuma."

Mängud alagrupis: 

P, 17. juunil kell 21.00 vs Brasiilia
R, 22. juunil kell 21.00 vs Serbia
K, 27. juunil kell 21.00 vs Costa Rica

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Yann Sommer (Mönchengladbach), Roman Burki (Dortmund Borussia), Yvon Mvogo (RB Leipzig).
Kaitsjad: Stephan Lichtsteiner (Arsenal), Johan Djourou (Antalyaspor), Ricardo Rodriguez (Milan), Fabian Schär (Deportivo La Coruna), Francois Moubandje (Toulouse), Michael Lang (Basel), Manuel Akanji (Dortmund Borussia), Nico Elvedi (Mönchengladbach).
Poolkaitsjad: Valon Behrami (Udinese), Xherdan Shaqiri (Stoke City), Gelson Fernandes (Frankfurdi Eintracht), Blerim Džemaili (Bologna), Granit Xhaka (Arsenal), Steven Zuber (Hoffenheim), Remo Freuler (Atalanta), Denis Zakaria (Mönchengladbach).
Ründajad: Haris Seferovic (Benfica), Josip Drmic (Mönchengladbach), Breel Embolo (Schalke), Mario Gavranovic (Zagrebi Dinamo).