Inglased on alati oma MM-i lootustes optimistlikud olnud, aga sel aastal ei julge keegi neile loota. Vaatamata sellele sõidab Venemaale noor ja konkurentsivõimeline meeskond, kes võib hea päeva korral kaugele jõuda.

Seda viimast osa inglased ise muidugi kuulata ei taha. Nii on neil lihtsam leppida olukorraga, kus koondis kukub jälle liiga vara välja. Kui lootused ei ole kõrgele seatud, siis ei saa ka kuidagi pettuda. Kui kaks viimase aja suuremat mälestust on kaotus Islandile ja Frank Lampardi "kummitusvärav" 2010. aastal, võib inglastest aru saada.

Selline vaade, kus "karikas tuleb koju!" ja "järgmine kord me võidame kindlalt", on ajalehtede esikaantelt kadunud. See on asendunud pessimistliku vaatega, kus peamine sõnum on "ärge liiga vara koju tulge".

See kõik on reaalsus, selle aasta koondisele ei ole eriti kõrgeid lootuseid antud ja see võib kokkuvõttes inglastele isegi hea uudis olla. Inglismaa on kontrollmängudes siiamaani hästi mänginud, staarid ei ole vigastustega koju lennanud ja peatreener Gareth Southgate'i valikus on noored ja põnevad mängijad.

Inglismaa ajalugu suurturniiridel ei ole eriti kiiduväärt olnud. Koos naabri Šotimaaga maailma vanima jalgpallikoondise taaka kandvad inglased tulid 1966. aastal maailmameistriks, aga pärast 1990. aastat ei ole nelja parema hulka jõutud. Pärast MM-i võitu on väljalangemismängudest võidetud vaid viis, pärast 2006. aastat mitte ühtegi.

Rõõmsam ei ole seis Euroopa meistrivõistlustega - on vaid pronksimedalid 1968. ja 1996. aastast. Mida siis üldse oodata meeskonnalt, kellelt kodumaal midagi ei loodeta?

Noor meeskond võib üllatusi pakkuda

Oma viimases sõpruskohtumises võitis Inglismaa Costa Ricat 2:0. Peatreener Gareth Southgate võis kergendatult hingata: meeskond on peaaegu Venemaal kohal ja kõik mehed on täie tervise juures, isegi vaimselt valmis kuskile jõudma. Kui isegi Inglismaa kollane ajakirjandus ei saa oma mängijaid maha murda, siis ei murra miski!

Tabloidid peavad aga leiva välja teenima ja sel aastal võeti sihikule Manchester City ääreründaja Raheem Sterling. Sterling, kes lõi sel hooajal Premier League'is 18 väravat ja on üks Inglismaa suurtest lootustest, otsustas tätoveerida jalale M16 automaatrelva. Põhjuseks tõi mees välja, et ta isa tapeti, kui Sterling oli kaheaastane ning relvatätoveering on talle sügavama tähendusega. The Sun, üks Inglismaa kollase ajakirjanduse lipulaevadest, lasi trükki artiklid sõnumiga, et Sterling propageerib relvavägivalda ja peaks tätoveeringu eemaldama.

Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker võttis olukorra kokku: "Erakordne, et selles riigis üritatakse meie mängijate moraali hävitada enne suurturniiri. Imelik, ebapatriootlik ja kurb." Päris skandaalivaba MM-i eelne tsükkel ei olnud, aga üllataval kombel ei lõppenud see tragöödiaga. Hetkel tundub, et Inglismaa laagrites on olukord stabiilne.

Inglismaa meeskond saab olema üks riigi seni noorimatest. Peatreener Southgate tuli Inglismaa U21 meeskonnast ning on loogiliselt andnud mänguvõimalusi mitmetele mängijatele, keda ta eelnevalt treenis - ajalooliselt on Inglismaa treenerid MM-ile kaasa võtnud ehk tuntumaid mängijaid, keda Southgate kutsus "reisimeesteks". Southgate otsustas vastupidist teed minna ja võtta endaga Venemaale nooremad mängijad.

Üldiselt on Southgate olnud ka konkreetsem ja selgem oma eelkäijatest. Ajad, kus Roy Hodgson saatis 188 sentimeetrise Harry Kane’i nurgalööke lööma või Fabio Capello üritas poolkaitsjat Paul Scholesi koondisesse saada - kuus aastat pärast Scholesi viimast kutset - on ajalugu.

Sõprusmängudes ei ole seda segadust ja arusaamatust, mis inglastele tavaks on saanud. Southgate on jõudnud kindlatele järeldustele. Ta on kindel, et Inglismaale toob edu just kolme mehega kaitse. Ta usub, et Jordan Pickford on parim valik väravavahiks. Oma võimaluse said turniiri eel kõik 23 mängijat.

Noor ja näljane meeskond on paberil tugev ja Southgate'i käe all on edukalt koos mänginud. Isegi Inglismaa meedia ei kahtle, et Tuneesia ja Panama vastu peaks meeskond võitma. Äärmiselt põnevaks kujuneb Inglismaa mäng Belgia vastu. Igaljuhul ei maksa Inglismaa koondist maha kanda. Meeskond läheb ettevaatliku optimismiga Venemaale. Võib-olla suudavad nad ka kohaliku meedia jälle uskuma panna?

Meeskonna staar – Harry Kane

Noorest poisist, keda Arsenal ei tahtnud, on saanud üks maailma parimatest ründajatest. Viimase nelja hooajaga on mees löönud üle 100 Premier League'i värava ning hiljuti ületas Alan Sheareri ühes aastas löödud Premier League'i väravate rekordi. Kane läheb Venemaale Inglismaa kaptenina ning peamise väravalööjana. 24-aastane Tottenhami mees võib turniiri lõpuks olla üks suurimatest väravaküttidest, kui mitte suurim.

Silm peale – Ruben Loftus-Cheek

22-aastane Loftus-Cheek võis olla üks vähemtuntud nimedest Southgate'i nimekirjas, aga ta ei olnud sinna niisama kohatäiteks pandud. Chelsea poolkaitsja võib mängida nii kaitsvat kui ründavat rolli ning tema söödud on äärmiselt täpsed - näiteks mängus Costa Rica vastu õnnestus mehel iga sööt, mille ta andis.

Koondisest väljas – Joe Hart

Joe Harti väljajätmine koondisest tuli paljudele suure šokina, kuna mehel on rohkem koondisemänge kui teistel Southgate'i poolt valitud väravavahtidel kokku. Ometi on Harti karjäär läbinud suure languse peale 2016. aasta EM-i. Mees langes Manchester Citys valikust välja ning ei suutnud taastada mainet Torinos ega West Hamis. Peatreener Southgate võttis oma otsuse lihtsalt kokku: "Me leidsime, et kõik mängijad pidid oma kohta koondises väärima."

Peatreener – Gareth Southgate

Otsust valida Southgate Inglismaa peatreeneriks ei võtnud paljud hästi vastu. Siiamaani on 47-aastane treener suutnud näidata, et ta väärib kohta ning eraldi tasub kiita meest selle eest, et ta on suutnud vältida igasugust draamat, mis Inglismaa koondist suurturniiride eel tavaliselt ümbritseb. Southgate on Inglismaa koondise pannud kergelt uskuma oma võimalustesse ning olukorras, kus keegi temalt midagi eriti ei oota, võib Southgate koos meeskonnaga turniiris üsna kaugele jõuda.

Kaspar Kütt: "Inglismaa meeskond peaks grupivoorust kindlasti läbi saama, aga mäng Belgiaga näitab, kas meestel on võimalus turniiril kaugele minna. Ise arvan, et nad võivad veerandfinaali välja jõuda, aga sellest kaugemale oleks juba Inglismaale liiga suur amps. Noor ja andekas meeskond võib siiski üllatada."

Mängud alagrupis:

E, 18. juuni kell 21.00 vs Tuneesia
P, 24. juuni kell 15.00 vs Panama
N, 28. juuni kell 21.00 vs Belgia

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Jordan Pickford (Everton), Jack Butland (Stoke), Nick Pope (Burnley).
Kaitsjad: John Stones (Manchester City), Gary Cahill (Chelsea), Kyle Walker (Manchester City), Harry Maguire (Leicester), Kieran Trippier (Tottenham), Danny Rose (Tottenham), Ashley Young (Manchester United), Phil Jones (Manchester United), Trent Alexander-Arnold (Liverpool).
Poolkaitsjad: Eric Dier (Tottenham), Dele Alli (Tottenham), Jordan Henderson (Liverpool), Jesse Lingard (Manchester United), Ruben Loftus-Cheek (Chelsea), Raheem Sterling (Manchester City), Fabian Delph (Manchester City).
Ründajad: Harry Kane (Tottenham), Jamie Vardy (Leicester), Danny Welbeck (Arsenal), Marcus Rashford (Manchester United).